Oleme väike riik tormisel maailmamerel, aga kui teame ja tunneme ka oma tuleviku kodusadama eksimatult südames ja visioonis ära, jõuame sinna üheskoos, kirjutab riigikogu liige Yoko Alender.
Viimased aastad on olnud kriiside aeg. Pandeemia, energiakriis, sõda Euroopas. Poliitika on paratamatult keskendunud sellele, kuidas nendele reageerida. See on olnud vajalik, aga kõige selle keskel ei tohi kaduda tulevikuvaade, millist Eestit tahame näha kümne või kahekümne aasta pärast.
Just seetõttu koostasime sinimustvalge visiooni Eesti järgmise kümnendi arenguks. Mitte sellepärast, et üks dokument annaks kõik vastused, vaid selleks, et arutleda, millises suunas Eesti peab liikuma.
Riik ei saa toimida nii, et vastame ainult küsimustele „mida täna teha“ ja „kuidas teha“. Sama oluline on vastata küsimusele „miks“.
Meie visioon lähtub arusaamast, et tugeva ühiskonna alus on inimesed, kes tahavad oma töö, teadmiste ja ettevõtlikkusega elu edasi viia. Kui noored ei ole enam kindlad, et nad jõuavad oma vanemate elujärjeni, siis on see märk, et Eestil on vaja selgemat ja paremat sihti tulevikuks.
Eesti peab olema riik, kus õpetaja, arst, insener, ettevõtja ja oskustööline tunneb, et tema töö loob väärtust ning tema lastel on siin turvaline ja lootusrikas tulevik. Ilma selleta, kaob usaldus elu ja enesegi vastu.
Nutikus on väikeriigi Nokia
Visiooni üks keskseid mõtteid on, et Eesti järgmine arenguhüpe ja jõukuse kasv tuleb tehnoloogiast.
Kunagi ehitasime üles digiriigi, mis on saanud maailmas tuntuks. See ei sündinud ettevaatlikkusest, vaid ambitsioonist ja julgusest teha asju teisiti.
Täna seisame järgmise suure muutuse ees – tehisintellekti ajastul. Kui Eesti suudab olla tehisintellekti rakendamises Euroopa esirinnas, saab see anda väikeriigile uue konkurentsieelise nii majanduses kui ka riigi toimimises. Just tootlikkuse kasvu kaudu saame teha sama ressursi või vähemagagi rohkem, saame kasutada loodusressurssegi nii, et ka järgmisele põlvkonnale jääb puhas loodus ja vabad valikud.
Google’i tellitud analüüsi järgi võiks tehisintellekt tõsta Euroopa Liidu majandust kümne aasta jooksul umbes 10%. Kui Eestist saab tehisintellekti kasutamisel Euroopa liider, kasvaks meie majandus igal aastal kuni kaks protsenti kiiremini. Rahvuslik jõukus kasvaks aastas kuni 800 miljonit eurot rohkem. Ajaloos on maailmas olnud selge korrelatsioon jõukuse ja liberaalsete väärtuste vahel – jõukus ei pea olema eesmärk omaette, aga ta loob eelduse vabaduseks ja usalduse, et meil just siin on koos hea panustada ja kasvada.
Väike riik ei saa kunagi võita suurusega. Ta saab võita nutikuse ja julgusega.
Kas kellelgi on parem plaan?
Kui lugeda konkurentide reaktsioone, keskenduvad need enamasti põhimõttelisele vastu olemisele, materdamisele. Samas kas keegi teab, millist tulevikusihti pakuvad Eestile teised suuremad erakonnad? Eesti poliitikas on viimastel aastatel liiga sageli juhtunud nii, et reageerime kriisidele, kuid ei räägi piisavalt sellest, millist riiki ehitada tahame.
Eesti edu ei ole kunagi sündinud ettevaatlikkusest. Digiühiskond, meie tehnoloogiaettevõtted ja innovatsioon, tegelikult kogu meie kultuur, kui vaadata veel avarama pilguga, on sündinud julgusest mõelda suuremalt, kui meie riigi suurus esmapilgul lubaks.
Väikeriigi suurim risk ei ole liiga suur visioon. Suurim risk on see, kui visiooni pole üldse.
Kui aga tegeleme ainult järgmise nädala probleemidega, siis järgmist edulugu ei sünni.
Meie sinimustvalge visioon ei ole tegevuskava ega seaduseelnõu. Visioon annab suuna ehk arusaama, kuhu tahame liikuda. Ilma selleta muutub riigi juhtimine lihtsalt reaktiivseks. Keegi teine peale julgete, nutikate ja hoolivate eesti inimeste meie eest meie tulevikuvaadet ei kujunda.
Sõimamine ja virin meid edasi ei vii. Oleme väike riik tormisel maailmamerel, aga kui teame ja tunneme ka oma tuleviku kodusadama eksimatult südames ja visioonis ära, jõuame sinna üheskoos.
Milline on Sinu unistuste Eesti?
Reformierakonna Sinimustvalge jõuka ja edumeelse keskklassi kasvu plaan leitav SIIT→.