Eestis on aastaid rõhutatud, et automaatse liiklusjärelevalve eesmärk ei ole karistada, vaid muuta inimeste käitumist ja suurendada liiklusohutust, kirjutab riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson.
Just selle põhimõtte najal seadustati omal ajal ka kiiruskaamerad. Toonases arutelus lubati riigikogu liikmetele selgelt, et kaamerate ette paigaldatakse hoiatusmärgid. Paraku ei ole see põhimõte mobiilsete liikluskaamerate puhul alati üheselt ja siduvalt seaduses tagatud.
Seetõttu esitasime koos Valdo Randpere ja Marek Reinaasaga eelnõu, mille eesmärk on taastada seaduse algne mõte: liiklejat tuleb automaatse järelevalve eest hoiatada ning seda selgelt ja üheselt mõistetavalt.
Vaatasime ka eelmisi arutelusid. Riigikogu majanduskomisjoni varasematel istungitel on korduvalt kinnitatud, et kiiruskaamerale peab eelnema hoiatusmärk. 2018. aasta 18. detsembri komisjoni istungil küsis Sven Sester otse, kas mobiilsele kiiruskaamerale eelneb hoiatussilt nagu statsionaarse kaamera puhul. Politsei- ja piirivalveameti esindaja vastas selgelt: kolmjalgsel alusel teisaldatavale kaamerale eelneb hoiatusmärk.
Samal arutelul tundis Erki Savisaar huvi, kas hoiatussildi paigaldamine on seadusest tulenev kohustus või pelgalt hea tahe. Vastus oli ühene: tegemist on seadusest tuleneva kohustusega.
2019. aasta 17. jaanuari riigikogu suure saali arutelul rõhutas Erki Savisaar, et eelnõu mõte on muuta inimeste käitumist liikluses. Arutelu keskendus peamiselt tehnilistele küsimustele, näiteks sellele, kuidas on läinud mobiilsete kaamerate katsetamine olukorras, kus neid ei tohtinud veel trahvimiseks kasutada. Selgus, et teste võis teha, kuid testitulemuste põhjal ei ole tohtinud trahve väljastada. Samuti kinnitati, et kaamera peab paiknema hoiatusmärgi mõjualas ning enne seda peab olema teavitus automaatkontrolli kohta.
Praeguseks on ilmnenud, et seadusest ei tulene ühtset ja siduvat kohustust teavitada liiklejaid automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisest. See on viinud olukordadeni, kus kiirusemõõtmist tehakse varjatult.
Selline praktika kahjustab inimeste õiglustunnet ja vähendab usaldust riigi vastu. Kui kaamera eesmärk on ennetus, siis peab süsteem olema läbipaistev. Varjatud mõõtmine jätab mulje, et eesmärk on pigem karistada kui ohutust suurendada.
Vabas õigusriigis ei ole kohane kasutada seadustes olevaid halle alasid selleks, et inimesi ootamatult trahvida. Riigi ja kodaniku suhe peab põhinema usaldusel. Kui riigikogule anti lubadus, et kaamerad on tähistatud, siis peab see põhimõte olema üheselt mõistetav ja seaduses kirjas.
Eelnõuga täpsustame ka hoiatusmärgi paigutamise nõuded. Meie ettepaneku kohaselt tuleb hoiatusmärk väljaspool asulat paigutada 300–500 meetrit enne mobiilset kiiruskaamerat ja asulas 150–300 meetrit enne kaamerat.
Need vahemaad ei ole juhuslikud. Need annavad juhile mõistliku aja olukorda hinnata ja vajaduse korral kiirust korrigeerida, täites seeläbi ennetavat eesmärki. Hoiatusmärk ei tohi olla formaalne ja vahetult enne mõõtekohta – see peab reaalselt mõjutama käitumist.
Lisaks sätestab eelnõu selgelt, et kui hoiatusmärki ei ole nõuetekohaselt paigaldatud, on kiirusmõõtmise tulemus kehtetu. See on oluline põhimõtteline muudatus. Kui riik soovib kasutada automaatset järelevalvet, peab ta ise täitma seaduses sätestatud läbipaistvuse nõudeid. Vastasel juhul ei saa mõõtmistulemusele tugineda.
Liikluskaamerate eesmärk on tagada liiklusreeglite järgimine ja turvaline sõidukeskkond.
Meie eelnõu ei võta riigilt õigust teha liiklusjärelevalvet ega nõrgesta politsei võimalusi. Vastupidi, see tugevdab süsteemi legitiimsust ja suurendab usaldust riigi vastu. Kui reeglid on selged, vahemaad konkreetsed ja õiguslik tagajärg üheselt määratletud, ei teki kahtlust, et kedagi püütakse “vahele võtta”.
Hoiatusmärk ei ole formaalsus. See on osa põhimõttest, millele automaatne liiklusjärelevalve Eestis rajati. Kui kunagi anti riigikogule lubadus, et kaamerate ette tuleb hoiatus, siis peab see lubadus ka kehtima selgete reeglite ja selgete tagajärgedega.
Õigusriigis ei tohi eesmärk pühitseda abinõu. Läbipaistvus ja õiglus ei ole turvalisuse takistused – need on selle eeltingimused.