Eero Merilind: Kui tahame tervishoius päriselt edasi liikuda, peame õppima tervist "juurde ostma"

Arvamus
|
Eero Merilind
|
09.03.2026

Tugev riik ei tähenda ainult majanduskasvu või julgeolekut. Tugev riik tähendab ka seda, et inimesed saavad elada kauem, tervemalt ja õnnelikumalt, kirjutab riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja perearst Eero Merilind.

Eesti tulevik ei sõltu ainult majandusest, julgeolekust või tehnoloogiast. Sama oluline on see, kui kaua ja kui tervena meie inimesed elavad. Kui tahame, et Eesti oleks tugev, vaba ja jõukas riik, peab ka meie tervishoid arenema samas tempos.

Reformierakond on avanud avaliku arutelu Eesti tuleviku üle oma sinimustvalge visiooniga. Selle keskne küsimus on lihtne: kuidas teha nii, et Eestis oleks rohkem vabadust, rohkem kindlustunnet ja rohkem võimalusi ise oma elu üles ehitada.

Tugeva Eesti alus on inimesed – õpetajad, arstid, ettevõtjad, loojad ja spetsialistid –, kes tahavad oma teadmiste ja tööga ühiskonda edasi viia. Just seetõttu on inimeste tervis ja tervena elatud aastad üks põhilisi küsimusi Eesti tuleviku jaoks.

Rohkem tervena elatud aastaid

Eesti tervishoiu suurim väljakutse ei ole ainult ravijärjekorrad või arstide töökoormus. Oluline küsimus on ka see, kuidas vähendada enneaegset suremust ja pikendada inimeste tervena elatud elu.

Eestis sureb endiselt liiga palju inimesi enne 70. eluaastat haigustesse, mida oleks võimalik ennetada või varakult ravida. Südame- ja veresoonkonnahaigused, vähk ja diabeet on jätkuvalt peamised põhjused.

Kui tahame tervishoius päriselt edasi liikuda, peame õppima tervist “juurde ostma” – mitte ainult ravima haigusi, vaid ennetama neid varem ja targemalt. See tähendab tugevamat ennetust, paremat perearstiabi, paindlikumaid haiglaravi võimalusi ning nutikamate tervishoiuteenuste ja innovatiivsete ravimite kasutuselevõttu.

Tugev esmatasandi arstiabi

Tervishoiusüsteemi selgroog on perearst. Kui inimene saab abi kiiresti oma perearstikeskusest, väheneb surve erakorralise meditsiini osakondadele, eriarstiabile ja haiglatele. Seetõttu peab Eesti tervishoiureform keskenduma esmatasandi tugevdamisele.

Perearstikeskused peavad arenema meeskondadeks, kus töötavad koos perearstid, pereõed ja teised spetsialistid. See aitab inimestel saada abi kiiremini ja kodu lähedal. Samal ajal peab haiglaravi muutuma paindlikumaks. Suurenema peaksid päevaravi võimalused ning kodulähedane taastus- ja pikaravi.

Tehnoloogiline tiigrihüpe tervishoius

Eesti edu on sageli põhinenud julgetel tehnoloogilistel otsustel. Nii sündis omal ajal digiriik ja e-teenused. Täna on meil võimalus teha järgmine arenguhüpe. Peaminister Kristen Michal (RE) on rõhutanud, et tehisintellekt võib anda Eestile võimaluse uueks «tiigrihüppeks» ning võib suurendada meie panust maailma arengusse. Peame olema nende seas, kes näitavad, kuidas tehnoloogia saab päriselt parandada inimeste tervist – nii tehisintellekti kui ka geeniandmete targema kasutuse kaudu.

Tehisaru võib aidata ka tervishoius, kus suur osa arstide ajast kulub dokumenteerimisele ja administratiivsele tööle. Kui tehnoloogia aitab seda vähendada, saavad arstid pühendada rohkem aega patsientidele. Eestis on teadlasi ja arendajaid, kes seda valdkonda hästi tunnevad ja soovivad panustada.

Eesti peab kasutama oma digiriigi kogemust, et muuta tervishoid targemaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Lihtsamatele tervise küsimustele saab abi kiiresti, kui tehisintellekti võimalused on ühendatud meditsiini spetsialistide teadmistega.

Jätkusuutlik rahastus

Samal ajal tuleb tervishoiu rahastamist vaadata laiemas plaanis. Tänane süsteem põhineb peamiselt tööjõu maksudel, kuid rahvastiku vananemise tõttu muutub see mudel järjest pingelisemaks.

Meie eesmärk peab olema säilitada kvaliteetne arstiabi ning hoida tervishoiu rahastus stabiilne ja pika vaatega. Süsteem peab hõlmama kõiki Eesti inimesi ning tagama kiire abi olukordades, kus tervise taastumisest sõltuvad inimeste töövõime, haridus ja mitmed ühiskonna jaoks olulised teenused.

Reformierakonna sinimustvalge visioon pakub vastust küsimusele, kuidas tagada Eestile rohkem vabadust, kindlustunnet ja võimalusi. Tugev riik ei tähenda ainult majanduskasvu või julgeolekut. Tugev riik tähendab ka seda, et inimesed saavad elada kauem, tervemalt ja õnnelikumalt.

Kui Eesti suutis 1990. aastatel teha digiriigi tiigrihüppe, siis suudame teha ka järgmise sammu – luua tervishoiusüsteem, mis annab inimestele rohkem tervena elatud aastaid.


Reformierakonna Sinimustvalge jõuka ja edumeelse keskklassi kasvu plaan leitav SIIT→.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt