Eesti peab rohkem ise energiat tootma, tagades energiajulgeoleku ja soodsa hinna. Neljapäeval sai selleks valitsuses tehtud üks viimase aja suuremaid otsuseid, kirjutab Andres Sutt.
Leppisime valitsuses kokku kuuenda ehk viimase tuuleparkide vähempakkumise korraldamises. Palju pole enam minna, piisaks veel 100–110 tuulikust, et Eesti elektri hind oleks võimalikult madal. Viimane vähempakkumine viib meid selle sihini. Aga ainult sellest ei piisa.
Et kohalike elu läheks paremini kohe, mitte mitme aasta pärast, valmib tuulehoo preemia, millega anname kohalikele kindluse, et suure investeeringu puhul arvestatakse ka nendega. Loomulik, et kui kohalikud kogukonnad on osa tuleviku energeetikast, siis on riik neile selles toeks. Planeeringuid on seejuures rohkem kui tuuleparke tegelikult lõpuks valmis ehitatakse, nii et kõigile seda ei jagu.
Tuul on ülioluline, aga mitte ainuke osa energeetikavõrrandist. See on loomulik, aga ka põhjalikult läbi analüüsitud küsimus.
Sestap on ülioluline ka juhitavate võimsuste olemasolu. Mitusada megavatti gaasijaamu on juba tellitud, mis tähendab, et saame endale lõpuks töökindlad juhitavad elektrijaamad. Jaamu on meil vaja rohkem ning töö selle nimel käib.
Gaasiga, nagu ka põlevkiviga, elektri tootmine ei ole otseselt odav, nii et keskmise hinna alla toomiseks on puhas elekter väga tähtis ka siis, kui kõik uued gaasijaamad valmivad.
Olulise panuse annavad päikesepargid, mida viimasel neljal aastal on ehitatud väga suurel hulgal. Praegugi – tuletan meelde, et talv kestab veel mitu nädalat – annavad päikesepargid Eestile päeval rohkem energiat kui Auvere elektrijaam.
Nagu olen korduvalt öelnud teenivad põlevkivijaamad meid edasi kuni ajani, mil meil on töökindlaid gaasijaamu piisavalt, et nad välja vahetada. Selle jaoks tuleb neid hoogsalt parandada ja hooldada, aga uute gaasijaamade valmimiseni on see paratamatu. Uute põlevkivijaamade ehitamine oleks aga vastutustundetu tegu, kuna ühe jaama ehitus oleks vähemalt kolm korda kallim kui sama võimsa gaasijaama ehitus.
Päikese- ja tuuleenergia paremaks jaotamiseks on suureks abiks salvestus ning seegi turg on Eestis viimasel kahel aastal hüppeliselt kasvanud ning jätkab kasvamist. Hinnatippe aitab elektrisalvestus alla tuua seejuures isegi päikese ja tuuleta.
Märtsis viin valitsusse ka tuumaenergia ja -ohutuse seaduse, et seadusruum oleks tulevikuenergia jaoks valmis.
Suurte energiaprojektide, näiteks tuumaenergia, meretuule ja suuremahulise vesisalvesti, jaoks disainime finantsmeetme, et anda investeerimiskindlus nii investoritele kui ka pankadele.
Detailid on kirjas energiamajanduse arengukavas, mille valitsus jaanuaris vastu võttis. Seejuures on see üsna lihtne lugemine ning 30 kujundatud leheküljega ka mitte liiga pikk. Töö jätkub, aga nüüd sai suur tükk pusles kui mitte valmis, siis vähemalt karbist välja võetud.