USA president tegi oma äsjases meediapöördumises selgeks, et hommikul alanud Iraani-vastaste õhulöökide peamine eesmärk on islamidiktatuuri hävitamine, kirjutab riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Trump rääkis 1979. aasta islamirevolutsioonist alanud terroriajastust ning Iraani rollist USA ja tema liitlaste huvide ohustajana. Ta ei põiminud rünnaku argumentide hulka mitte üksnes Iraani mullade soovi jõuda tuumarelvani, vaid ka kogu režiimi üdini terroristliku olemuse.
Seega pole tegemist üksnes Iraani režiimi leplikkusele sundimise, vaid režiimi enda kukutamise katsega. Millised võiksid olla esmased järeldused:
Kui USA ja Iisraeli eesmärk on tõepoolest saavutada režiimi kukkumine Iraanis (Trump kutsus üles Iraani armeed ja revolutsioonilist kaardiväge alla andma või muidu nad surevad), võib eeldada, et hommikul alanud sõjategevus võib kesta kauem kui oskame praegu ette näha.
Kuigi USA on koondanud regiooni viimase 20 aasta suurima sõjalise jõu, ei piisa režiimi kukutamiseks üksnes õhulöökidest – väga oluline on ka iraanlaste reaktsioon.
Iraani šahhi vanim poeg Reza Pahlavi, keda peetakse üheks võimalikuks uueks liidriks, tegi hommikuses pöördumises iraanlastele üleskutse olla valmis taas tänavatele tulema ja võim enda kätte võtta. Trumpi otsust kirjeldas ta humanitaarmissioonina ja üksnes režiimi-, mitte Iraani-vastase tegevusena.
Iraani režiimi kaitsetegevusest sõltub, kas USA ja Iisrael suudavad esimeste tundide ja päevadega murda vastupanu või hakkab sõda venima.
USA ja Iisraeli rünnak paneb suure surve alla nii Venemaa kui ka Hiina, kelle huvides on mõistagi Lääne-vastase bloki liitlase püsimine. Iraan on saanud Hiinalt ja Venemaalt sõjalis-tehnilist tuge, kuid tõenäoliselt jäävad Moskva ja Peking äraootavaks ega sekku sõjaliselt.
Alanud sõjal on ülimalt suur geopoliitiline mõõde. Iraan on Venemaad toetades kaudselt sõjas Ukraina ehk laiemalt Euroopa vastu. Trumpi sõnul on eesmärk nullida ära kogu režiimi sõjaline võimekus – tuumarelvaprogrammist laevastiku ja raketivägedeni. Režiimimuutus tooks aga kaasa suure geopoliitilise muutuse, kus Venemaa ja Hiina jääksid ilma oma liitlasest pingerikkas Lähis-Idas. Teisisõnu annaks režiimimuutus lootuse, et käimasolevate sõdade ahel ei muutu kolmandaks maailmasõjaks.
Sisepoliitiline aspekt. Trump alustas sõjategevust taas Kongressist mööda minnes. Nii USA vahevalimised kui ka Iisraelis hiljemalt sügisel ees ootavad parlamendivalimised on vaieldamatult üks aspekt toimuva mõtestamisel. Loodetavasti siiski mitte kõige olulisem põhjus.
Kuidas peaks reageerima Euroopa? Arvestades sõja geopoliitilist kaalu ning mõju meie julgeolekule ja tulevikule on möödapääsmatu toetada USA ja Iisraeli ühisoperatsiooni. Peatumine poolel teel reedaks nende lootuse, kes on Iraanis andnud oma elu terrorivaba tuleviku nimel.
Kuidas võib see mõjutada Venemaa agressiivseid plaane Euroopa suunal? Siin sõltub väga palju sellest, kui ühtseks ja kokkuhoidvaks jäävad Lääne liitlased. Euroopa riikidel tuleb aru saada, et maailma suures korratuses päästab meid üleilmsest katastroofist üksnes strateegiline sihikindlus ja ühtne tegevus. Euroopa peab praegu olema valmis heidutama Venemaa võimalikke agressiivseid katseid avada uusi nähtavaid või nähtamatuid rindelõike. Kriitiliselt oluline on just praegu Ukraina suunal teha käiguvahetus ja tahtekoalitsiooni raames otsustada näiteks paremkalda Ukrainas rajada lennukeelutsoon.