Tänavune aasta annab mitu põhjust, miks tuju võiks mullusest parem olla. Eesti majanduskasv saab kauaoodatud hoo sisse. Seda veavad nii välisturgude kosumine kui ka tulumaksureform. Lisaks aeglustuv hinnatõus, madalamad laenuintressid ja tugev tööturg, kirjutab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Pangad prognoosivad, et majandus kasvab sel aastal kaks-kolm protsenti ja on selles vahemikus ka järgnevatel aastatel. Selle positiivne mõju jõuab tasapisi ka ettevõtete ja inimesteni. Kommertspankade ekspertide sõnul on Eesti inimeste ja ettevõtete kindlustunne paranemas. See on omakorda investeeringute ja tarbimiskindluse kasvu eeldus.
Tänavust majanduskasvu toetavad peamiselt tulumaksumuudatused ja riigi suuremad investeeringud majandusse, julgeolekusse, teedesse ja ühendustesse, inimeste sissetulekute kasvu. Näiteks teedesse suuname sel ja järgnevatel aastatel täiendavalt sadu miljoneid eurosid.
Positiivse mõjuga on ka pea kahekordselt alanenud intressimäärad.
Ka energia muutub soodsamaks. Elektri hind oli mullu Eestis keskmiselt 80,39 eurot megavatt-tunni eest ning võrreldes 2024. aastaga langes see 6,86 euro võrra megavatt-tunni kohta. Järjepidev investeerimine taastuvenergeetikasse aitab hinda veel rohkem alandada.
Maksuküür on nüüd ajalugu ja 90 protsendile töötajatele jääb rohkem raha kätte. Maksuvaba tulu tõusis kõigil tööealistel 700 euroni kuus ehk 8400 euroni aastas.
Keskmise palga teenija võidab sellest maksulangetusest igas kuus 154 eurot, aastas üle 1800 euro. Töötava kahe vanemaga pere netosissetulek kasvab kuus 300 eurot. Leevendust annavad ka automaksu muudatused. Näiteks kahe lapsega perel väheneb see umbes 200 eurot aastas.
Jätsime ära ka kavandatud tulumaksu tõusu. Inimestelt ja ettevõtetelt jääb kogumata umbes 780 miljonit eurot.
Hinnatõus ei meeldi üldjuhul kellelegi, mistõttu on hea, et see oluliselt aeglustub. Viimase 15 aastaga on Eestis hinnad tõusnud keskmiselt 4 protsenti aastas. Tänavu langeb Eesti Panga prognoosi järgi hinnatõus 2,9 protsendini ja tuleval aastal 2,4 protsendini. Sealjuures jääb palgakasv ligi kaks korda kiiremaks, olles prognoosi järgi tänavu 5,4 protsenti ja järgmisel aastal 5 protsenti.
Pikaajaliselt ei ole ka hindade langus ühiskonnale kasulik. Majandusteadlased ütlevad, et umbes kaheprotsendiline aastane inflatsioon on kõige mõistlikum. Ühest küljest hoiab see majanduse liikumas. Investeeringuid ja oste ei lükata edasi lootuses midagi odavamalt saada. Teisalt ei kulutata liiga kiiresti säästude väärtust.
Oleme üle pika aja optimistlikud – see on kasulik nii meie kui ka majanduse tervisele.