Riigikogu kiitis heaks eelnõu, millega Eesti ühineb Venemaa poolt toime pandud agressioonikuritegude uurimiseks ja nende toimepanijate kohtu alla andmiseks loodava rahvusvahelise eritribunaliga.
„Eritribunalis osalemisega anname oma panuse, et Venemaa agressioonisõja ajal Ukrainas toime pandud rahvusvahelised kuriteod, sealhulgas agressioonikuritegu, ei jää karistamata. Selle algatajad ja elluviijad peavad vastutama,“ ütles riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross.
Tema sõnul alustati eritribunali ettevalmistamist vahetult pärast Venemaa täiemahulise kallaletungi algust 2022. aastal. “Kui eritribunali idee esimest korda Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees välja käidi, peeti seda esialgu teostamatuks ja hullumeelseks. Tänaseks on Tribunali loomisega seotud 35 riiki, Tribunali statuut on rahvusvaheliselt kokku lepitud, leping Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahel on alla kirjutatud ja Holland valmistab ette tribunali asumist Haagi,” rääkis Kross.
“Eesti on olnud kogu protsessi vältel aktiivne osaline ning panustanud eritribunali statuudi ja seotud rahvusvaheliste lepingute kujundamisel nii poliitilisel kui ka ekspertide tasandil,” märkis Kross. “Eriti tuleb tunnustada Välisministeeriumi juriste, Eesti esindust Euroopa Nõukogu juures ja Eesti delegatsioone Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees,” lisas ta.
Eritribunal on rahvusvaheline kohus, mille pädevuses on uurida Venemaa agressioonisõja planeerijaid, läbiviijaid ja juhte, koostada nende süüdistusaktid, väljastada arreteerimisorderid ning mõista nende üle kohut.