Läinud nädala neljapäeva pärastlõunal kõlanud linnavolikogu esimehe haamrikolks ja tagasihoidlik käteplagin Paikuse osavallakeskuse saalis märkisid, et Pärnu linna 2026. aasta eelarve sai teisel lugemisel kehtestatud. Enne seda haamrikolksu tegid opositsioonis Isamaa ja Reformierakond mitu tundi volikogus selgitustööd ja soovisid oma ettepanekutega taastada eelnõu need read, mille uus võim plaanis eelarvest välja visata, kirjutab Pärnu linnavolikogu liige Romek Kosenkranius.
Eelmisel nädalal vastu võetud 2026. aasta linnaeelarve pole esmapilgul sugugi halb, sest suures osas sai õnneks kehtestatud sama eelnõu, mille eelmine linnavalitsus volikogule 2025. aasta novembris esitas. Investeeringute realgi säilis eelmise linnavalitsuse plaan ehitada välja Vallikääru vabaõhulava ja Hiiu tööstusküla, rekonstrueerida tänavavõrk ja Kesklinna sild, alustada Metsa tänava sotsiaalteenuste maja rajamist ning laste ja noorte tugikeskuse hoonete remonti ja viia lõpule 2025. aastal alanud Kuninga kooli renoveerimine.
Alguses tundus, et uus linnavõim soovibki olla näoga rahva poole, nagu nad on igal pool deklareerinud, ning eelarve esimene lugemine detsembri volikogus möödus hardas üksmeeles. Nüüdne koalitsioon toetas eelmise linnavalitsuse eelarve eelnõu, kus linna tulu oli plaanitud 121,7 ja kulu 116,5 miljonit eurot ning põhitegevuse tulemiks sai kavandatud 5,2 miljonit eurot.
Kuid enne teist lugemist otsustas uus linnavõim näidata oma tõelist palet ja keerata rahvale selja, minnes teravate kärpekääridega alles detsembris toetatud eelarve kallale. “Küüned linnakassa poole” käitumist põhjendati vajadusega “parandada” põhitegevuse tulemit ja nüüd ongi see 5,2 miljoni asemel 7,7 miljonit eurot ehk 2,5 miljonit eurot “parem”. Vaatame lähemalt, mis oli selle lõikumise hind, kes pidid selleks minema ohvrikivile.
Kuigi võimule saanud Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond lubasid lasteaedades endise toitlustuse taastada, ei soovitud nüüd anda lasteaedadele tagasi 2025. aasta ära võetud raha – umbes 440 000 eurot, et käivitada taas toiduvalmistamine kohapeal. Samuti tõmbas uus linnavõim rasvase punase pliiatsiga maha eelarveraha, mis oli mõeldud elanike vabastamiseks tänavate talvisest lumekoristusest.
Võrreldes eelmise linnavalitsuse eelarveprojektiga, kärpis uus linnavõim eelarves tuntavalt toetusi Pärnu linna esindusmeeskondadele, noorsooprojektide ja Pärnu linna kultuurisündmuste korraldamiseks. Ometi oli just Keskerakond see, kes eelmine aasta nõudis kultuurisündmuste toetuste suurendamist, sest Pärnule omased kultuuri- ja spordisündmused ei tule enam praeguste toetustega toime ning on kaalunud üritused lõpetada. Opositsiooni arvates on väga vaja tõsta näiteks valgusfestivali, Pärnu muusikafestivali, kahe silla jooksu toetust. Aga uued võimurid leiavad nüüd, et pole vaja!
Praegune linnavõim reklaamib oma võiduna ranitsatoetuse suurendamist ja lapse sünnitoetuse tõstmist 500 eurolt 1000ni, unustades, et eelmise linnavalitsuse eelnõu nägi ette laste sünnitoetuse tõstmist 1500 euroni. Sündide arv Pärnus kahaneb ja kuigi raha ei pane sünnitama, on sünnitoetus üks osa omavalitsuse toetusest noortele peredele. Seega, uus linnavõim kärpis hoopis sünnitoetuse plaani 500 euro võrra ja ka seda 1000 eurot on jätkuvalt kavas maksta kolmes osas: 600 eurot lapse sündides, aasta pärast 200 eurot ja veel aasta hiljem 200 eurot.
Mind üllatas, et uus linnavõim tahab vähendada erakoolide toetust, mis alles eelmisel aastal sai volikogus kehtestatud ja mille vastu on nii haridustöötajad kui lapsevanemad. Kärpekirve alla läksid ka Pärnu kuurordi atraktiivsuse tõstmise tõetused, toetuse suurendamine Destination Pärnule linna paremaks turundamiseks ja mitu sotsiaalvaldkonna projekti. Näiteks ei suutnud uus linnavõim alla neelata 15 000eurose toetuse eraldamise plaani Pärnu naiste varjupaigale, kus olematu eelarve kiuste pakutakse abi koduvägivalla all kannatavatele naistele. Abilinnapea soovitas varjupaigal vajadusel esitada toetusetaotlus “üldises korras”. Samuti ei pea praegune linnavõim vajalikuks elanikkonnakaitset toetada, kärpides seal kulusid 30 000 euro võrra.
Kärbetest ei jäänud puutumata ka osavallad, kuigi eelarvet tutvustanud abilinnapea lubas, et seda ei juhtu. Ometigi jääb Tõstamaa ilma 150 000 eurost, mis oli ette nähtud Tõstmaa käsitöökodade väljaehitamise projektiks ja kultuurimaja remondiks, Audru koolimaja aga ligemale sama suurest summast, et klassiruumid ja WCd ümber ehitada. Paikusel tundus uuele linnavõimule liigne luksus kooli söökla renoveerimine ja kergliiklustee ehitus, nii kadus eelarvest kokku 210 000 eurot.
Kui vaatame, kuhu linnavõim on oma teravad eelarve kärpekäärid sisse löönud, siis kummalisel kombel tahetakse eelarve tulemit parandada meie linna kõige nõrgemate arvelt. Kärpekrokodilli lõugade vahele jäid peamiselt kultuur ja haridus, samuti sport ja sotsiaalne kaitse.
Miks küll, kui uued võimurid ise deklareerivad, et on näoga rahva poole? Kes on siis nende meelest rahvas? Kas vaid elegantsed šampusenautijad ja koalitsiooni kuuluvad volinikud, kes, muide, hääletasid viimasel volikogu istungil iseenda palgatõusu poolt, kõik opositsioonipoliitikud aga lahkusid protesti märgiks selle punkti arutelu ajaks saalist.