Mul on tõsiselt hea meel, et linnavalitsuse sisekontroll alustas Tallinna eelmise linnavalitsuse tehingute kontrolli just Põhjatähe põhikooli uuest hoonest, kus täna õpib 16 last. Selgitan oma linnavoliniku kogemuse põhjal, miks, kirjutab Tallinna linna volikogu X koosseisu liige Ivi Eenmaa.
Uues munitsipaalkoolis tegeleb 16 lapsega kuuldavasti 11 pedagoogi, ehkki enamik neist osakoormusega. Praegugi pooleli olevaks remondiks on ära kulunud 14 miljonit ning eeldatakse, et kogumaksumuseks kujuneb umbes 30 miljonit eurot.
Otsuse vastuvõtmise ajal teadsime volikogus, et tegemist on Madle Lippuse sügavalt isikliku kapriisiga, mida toetas Jevgeni Ossinovski. Aga võib-olla oli ka vastupidi. Põhjatähe põhikooli saaga oli ja on seotud Avatud Kooliga, mis tekitas volikogus hämmastust. Me ei saanud aru, miks peaksime ostma selle maja linnale, kui seal töötab erakool? Ei saanud ka aru sellest, miks peaksime munitsipaliseerima erakooli? Rahuldavaid vastuseid me sellele ei saanudki, küll aga teatati korduvalt, et seda tahtis teha juba Keskerakond.
Loomulikult ei teadnud me kooli omaniku ja sotside soojadest suhetest midagi. Irooniaga pooleks saan öelda, et mulle sai asi selgeks, kui nägin Rasmus Raski kandideerimas sotside esinumbrina Pirital. Kuid kas selleks pidime tegema linna rahast sellised kulutused?
Meil paraku paluti see otsus heaks kiita – koalitsiooni tervise huvides. Palve käis koos ähvardusega, et kui me seda ei tee, visatakse meid koalitsioonist välja.
Põhja-Tallinn oli tähtsam kui Pirita
Kirjutan sellest just sellepärast, et Reformierakonna rahulolematus sotsidega sai alguse 2025. aasta linnaeelarve koostamise ja vastuvõtmise ajal. Sellesse aega jäi Avatud Kooli linnale krahmamine ja mitmed teised tehingud. Just sinna aega jääb ka edasiste sündmuste jada, mida nimetasin volikogu saalis „ühisteks kuritegudeks“ eelmise linnavalitsuse – kuhu kuulus ka Isamaa – tegemiste seas.
Samas annan teada, et 2025. aasta Tallinna linna eelarvesse ei mahtunud paarisadat tuhandet eurot, et alustada Pirita linnaossa Padriku kooli projekteerimist. Kool, millest Pirita on unistanud paar aastakümmet ja mille järele on suur vajadus.
Linnaametnikud püüdsid meile tõestada, et Piritale pole mingit uut kooli vaja. Koole on vaja Põhja-Tallinnale! Tegelikkus tuli välja võimu vahetumisel, nagu ka see, et meile valetati ilma igasuguse häbita. Miks Isamaa neid mänge toetas, on ainult nende teada. Ja ajakirjandus võiks seda ka kriitiliselt küsida, mitte rahulduda Isamaa poliitikute pehmete, ümarate vastustega.
Reformierakonna jaoks oli see aga lihtsalt üks juhtum tollest ajast, miks me – või vähemasti mina ja mõned mõttekaaslased – kohe kuidagi ei saanud leppida Jevgeni Ossinovski, Madle Lippuse ning Kaarel Oja tegevusega linnavalitsuses.