Eesti majandus elavneb, hinnatõus aeglustub, ostujõud taastub, töökohti luuakse, palgad ja pensionid tõusevad. Maksud langevad ja laekuvad. Konjunktuuriinstituudi detsembrikuu küsitlus näitab, et majanduskliima on paranenud ning tarbijate kindlustunne on hakanud taastuma. Kõike seda ei näe Lauri Laats ja keskerakondlased. Või ei usu seda, mida näevad. Igal juhul meenutab keskerakondlaste kriitika eesti vanasõna „kärss kärnas ja maa külmunud,” kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.
Reformierakonna liberaalne maailmavaade eeldab, et iga inimene teab ise paremini, mis talle hea ja vajalik on. Riigid püsivad töötaval keskklassil ja pingutus peab saama tasutud. Nõrgemaid aidatakse järele.
Just nendest liberaalsetest ideedest on kantud viimaste aastate suurim tulumaksureform – Isamaa, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide kokku soperdatud maksuküüru tagasipööramine. Maksuküüru kaotamisega jääb suhteliselt kõige rohkem (7%) raha kätte keskmise palga saajatele – 154 eurot kuus ja 1848 eurot aastas, suurusjärgus 13. netopalk. 700-eurose tulumaksuvabastuse laienemine kõigile tähendab, et kõrgema palga saajatele rakendub tegelikkuses kõrgem maksumäär ja nad tasuvad suurema summa tulumaksu. See on õige ja õiglane. Tugevamad panustavad rohkem ja veavad eest ühiskondlikku arengut.
Veelgi enam, kui keskerakondlased tõesti hoolinuks madalama sissetulekuga inimestest, siis nende süda nutnuks maksuküüru ebaõigluse pärast. Kui näiteks 1200-eurose kuupalgaga hooldaja mõtles, et vajab 100 eurot lisaraha ning võttis juurde öövahetuse, teenis 100 eurot, aga arvele laekus sellest 62,01 eurot, sest sellele 100 eurole rakendus maksumäär 37,99% ehk rahvakeeli maksuküür.
Öelda „VÕIT“ maksuküüru kaotamise kohta ei ole liialdus.
Eesti Panga analüüsi kohaselt jätab maksuküüru kaotamine töötajatele kätte 700 miljonit eurot, millest 485 miljonit läheb tarbimisse ning 215 säästetakse. Tulumaksumuudatuste mõjul kasvab tarbimine järgmisel aastal ligikaudu 2 protsendipunkti võrra kiiremini.
Keskerakond heidab valitsusele ette madalat sündimust. Reformierakond on vanemahüvitise kehtestaja. Eestis on Euroopa ühed heldemat peretoetused. Kogutud maksudest (15 miljardit) kasutatakse peretoetusteks üks miljard. Vaatamata kõigele ma ütlen siiski, et õnneks ei saa lapsi osta. Laste saamiseks on vaja tundeid, ka turvatunnet, mida praeguses maailmas napib nii noorte kui vanade jaoks. Sündimuskordaja on languses kogu maailmas, aga me elame kauem, peame töötama kauem ja koguma varusid pikemaks pensionipõlveks.
Viimaste aastate suurimaks majanduspoliitiliseks veaks (aastate peale kokku kohe mitme miljardi suuruseks veaks) tuleb pidada II pensionisamba lammutamist Keskerakonna, EKRE ja Isamaa poolt. Valitsus valmistab ette eelnõu, et kord II pensionisambast lahkunud inimesed saaksid tagasi pöörduda. 2026. aastal tõuseb keskmine pension 44 eurot, kuid täna peab keskealine inimene aru saama, et lapsi on sündinud vähe, nad ei suuda pidada üleval suurt vanemate-põlvkonda. Tuleb ise hoida tervist, töövõimet ja pensionisambaid.
Siiski saab Lauri Laatsiga nõustuda, et ühistransport, tervis ja haridus ei ole kokkuhoiukohad. Pilk 2026. aasta eelarvele kinnitab, et eraldised haridusele, tervishoiule ja sotsiaalhoolekandele kasvavad. Ja küll selle sajandi suurim ühistranspordiinvesteering – Rail Baltic – ka valmis saab.