Lugedes Saaremaal värskelt sõlmitud koalitsioonilepingut, siis ei oskaks esiotsa kahtlustadagi, et võimule on pääsenud konservatiivid ja tsentristid. Suurem osa tekstist on kantud vägagi paremliberaalsest (loe: Reformierakonna) vaimust. Küll aga aimdub arenguohtu sellest, mis on jäänud üldse kirja panemata, kirjutab Saare arenduskeskuse nõukogu endine esimees Kalle Kukk.
Miks vald üldse peaks tegelema majanduspoliitikaga ehk ettevõtluseks ja töökohtadeks tingimuste loomisega? Ikka selleks, et kriitilisel hulgal inimestel oleks siin huvi elada ja tegutseda. Teisese eesmärgina selleks, et valla rahakott oleks elujõuline – lõpuks peavad just meie ettevõtlikud inimesed ülal pidama ka suurt raha nõudvaid valdkondi nagu haridus, heaolu, kultuur.
Paremliberaalses majandusloogikas on avaliku võimu asi turumajandusse mitte sekkuda. Teisalt on selle võimu asi aidata turutõkkeid eemaldada. Et meie inimesed sooviksid ja saaksid olla majanduslikult aktiivsed, peab Saaremaa vald tegutsema baastaristule ligipääsu ning atraktiivse ettevõtluskeskkonna nimel.
Ligipääs baastaristule
Saaremaal sündinud uus koalitsioon ei pühenda oma koostöölepingus ühtegi plaani ega otseses mõttes sõnagi energeetikale. Näitab see siis seda, et valitsevate erakondade seas pole selles küsimuses üksmeelt või ei peeta energeetikat oluliseks – mõju Saaremaa arengule on ühtviisi kurb.
Seejuures pole energeetika ainult riigi eriplaneeringuga kavandatav kõrgepingeliin või meretuulepargid, vaid märksa maisemad tegurid nagu hoonete energiasääst, Kuressaare Soojuse arendamine, elektrikatkestuste ennetamine jne.
Saaremaa valla asi on aidata tagada ettevõtjatele ligipääs puhtale, soodsale ja energiasõltumatust tagavale energiale, võimaldades konkurentsitihedat energiatootmist ning avades kaugküttevõrgu erinevatele soojatootjatele. Uudsed lahendused tuleb kasutusele võtta energiatarbimise paindlikumaks muutmisel, investeerides elektri salvestusse ja osaledes sagedusturul.
Märksa keerulisem aga on lahti mõtestada, miks ei ole koalitsioonileppes sõnagi kiirest internetist ega jäätmemajandusest (ehk pigem ringmajandusest). Avaliku võimu teostajaile peaks olema igati selge, et baastaristu on avalik hüve, mida turg ise ei paku, aga mis on turule pääsemise oluline eeldus.
Positiivne on leppes transpordiühenduste markeerimine – kolmanda praami liinile toomine, kohaliku transpordivõrgu korrastamine. Lisaks tavapärastele muredele laeva- ja lennuühenduste osas ning rutiinsetele tegevustele teede lappimise ja bussigraafikute ümbervaatamise osas ootaks ka siin kvaliteedihüpet.
Transpordi ühiskasutuse eesmärgil on vaja luua tarkvaraline platvorm kõikide transporditeenuse pakkujate ning sõiduteenuse kasutajate kokku toomiseks. Riigilt tuleb nõuda monopoolset seisundit omava TS Laevad OÜ kulude kontrolli alla võtmist. Ning TS Laevadelt nõuda nende kodulehel toodud sõnumi järgimist: “Meie tegevus põhineb /…/ katkematul dialoogil saarte kogukondadega.”
Veel saab vald näidata üles initsiatiivi ettevõtlusalade ja taastuvenergia tootmiseks sobilike alade rajamiseks, mitmeotstarbelise sadama ehitamiseks läänerannikule, teadus- ja arendustegevuse tugistruktuuride (katsebaaside, laborite, testalade) loomiseks.
Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond
Meie ettevõtluskeskkond peab olema selline, et siin leiaksid oma koha nii suurtööstus kui ka iseendale tööd andvad ettevõtlikud inimesed. Positiivne on koalitsioonilepingu lubadus moodustada Saaremaa majanduse arengutöörühm ning lubadus olla “ettevõtlust puudutavates otsustes ja arengutes ettevõtjatele partneriks ja avatud koostööle”.
Koalitsioonileppes on pühendatud eraldi peatükk ainult turismindusele. See on jätkuvalt oluline, aga ei tohiks olla peamine Saaremaa majanduselu vedur. Ka turismindust oleks majanduskeskkonna mõttes õigem käsitleda sündmusmajanduse võtmes.
Vald ei pea tingimata olema niivõrd ise aktiivne eestvedaja, vaid toetama ettevõtjate ja kolmanda sektori algatusi kultuuri- ja spordiaasta pikendamiseks täiendavate üritustega ja vajaliku taristuga. Vald saab julgustada läbi kaaskorraldaja rolli võtmise, näiteks rahvusvaheliste tiitlivõistluste või suurkontsertide korraldamisel.
Sarnaselt saab valla osalusel luua tingimused majanduslikuks aktiivsuseks heaolusektoris. Koostöös erasektoriga saab ja tuleb luua uusi hooldekodukohti. Kuressaare haigla kui kogukonda nõustava ja mitmekesiseid raviteenuseid pakkuva keskuse arendamine tekitab potentsiaalselt täiendavat sünergiat tervishoiu- ja heaoluteenuste pakkumiseks koos erasektoriga.
Ettevõtlusseeme istutatakse haridussüsteemis. Vahetult oluline on kohapealne kutse- ja kõrghariduse saamise palett. Koos ettevõtjatega tuleb pingutada selle nimel, et Saaremaal pakutavad riiklikud õppeprogrammid vastaksid nii praegustele kui ka tulevastele vajadustele. Vajalik on erinevate ülikoolide kohalolu, õpetatavate erialade roteerimine, välistudengite kaasamine ja õppimisviiside paindlikkus.
Majandustegevuse keskkonna atraktiivsust määrab ka avaliku bürokraatiamasina toimetamise efektiivsus. Uus koalitsioon lubabki planeeringute ja muude menetlusprotsesside kiirendamist ning üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarvete täpsustamist.
Lisaks tuleb kaaluda võimalusi ja otstarbekust osa vallafunktsioonide täitmise sisseostmiseks teenusena. Samuti vähendada, automatiseerida, digitaliseerida ja tsentraliseerida statistilist ja muud aruandlust, avalduste menetlemist ning andmevahetust.
Siin-seal olen arutelusse toonud idee koondada ühe mütsi alla taristu haldamisega seotud funktsioonid ning teise mütsi alla majanduse ja ettevõtluse arendamisele suunatud tegevused. Kindlasti vajab see täiendavaid debatte ja erinevate seisukohtade mõistmist. Sisuliselt tooks koondumine kaasa sünergiat ja efektiivsema juhtimise, vähendaks dubleerimist (või selle ohtu) ja kulusid.
Praktikas tähendaks esimene müts eelkõige Kuressaare Soojuse, Kuressaare Veevärgi, Saaremaa Halduse ning vallale kuuluva kinnisvara ühise juhtimise alla toomist. Teine müts tooks üksteisele lähemale üksused, mis tegelevad projektide arendamise, konsulteerimise ja rahastamisega – Saare arenduskeskus, Saarte koostöökogu, Saarte energiaagentuur, osa vallavalitsuse turismi- ja arendusteenistuste ülesannetest.
Saaremaa ei vaja abstraktset muutust, vaid arengule suunatud majanduspoliitikat.