Kujutage ette, et kogute aastaid raha, uskudes riigi lubadusi – ja ühel hetkel otsustatakse süsteem järsku ümber teha. Pole ilmselt kõige meeldivam avastada, et poliitilise mängurluse tõttu jäävad teie pensionisäästud väiksemaks, kirjutab Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak.
Tõhus pensionisüsteem põhineb kindlustundel. Inimene peab saama olla kindel, et täna kõrvale pandud raha aitab tal tulevikus paremini hakkama saada. Selle üheks eelduseks on ettearvatavus. Kui riik võib pensionisüsteemi muuta üleöö, miks peaks keegi uskuma, et tänased lubadused kehtivad ka kümne või kahekümne aasta pärast?
Teise pensionisamba lõhkumine andis ühiskonnale väga vale signaali: riik võib vajadusel kokkulepetest taganeda ja lõpuks jääb igaüks ikka üksi. See oli vastutustundetu otsus, mis ühes hinnatõusule hoo andmisega võttis inimestelt säästud ning kahjustas nii inimeste kindlustunnet kui õõnestas usaldust riigi vastu.
„Mina võin ju pensioniks koguda, aga mis saab minu rahast siis, kui riik otsustab süsteemi jälle ümber teha?“ See on täiesti õigustatud küsimus enam kui poolel miljonil inimesel, kes teises sambas osalevad.
Urmas Reinsalu räägib sageli, kuidas teise samba sissemaksete lõpetamine jätab riigile rohkem raha muude „toreduste“ jaoks. Ta jätab aga mainimata, et see raha võetakse tulevaste pensionäride arvelt ning tähendab neile lihtsalt väiksemat pensioni.
Just seetõttu on oluline, et liigume nüüd vastupidises suunas. Valitsuse otsus parandada teise samba lõhkumise tagajärgi on samm õiges suunas. Inimestel peab olema lihtsam ja kiirem pensionisambaga uuesti liituda ning riik peab selgelt soosima neid, kes tahavad oma parema tuleviku nimel pingutada. Kavandatava muudatusega lühendatakse teisest pensionisambast lahkunute taasliitumise piirangut seniselt kümnelt aastalt viiele.
Sama tähtis on põhimõte, et kõik pensioni kogumist halvendavad muudatused tuleb riigi poolt ette teatada vähemalt viis aastat. See annab selge sõnumi, et riik austab toimekate Eesti inimeste pikaajalisi plaane ega mängi nende varaga.
Kuid lisaks sellele on analüüsimisel veel üks täiendus. Miks ei võiks pensionisüsteem toetada inimest kogu tema elukaare jooksul?
Noorte jaoks ei ole ainus, et mitte öelda kõige hoomatavam mure pension aastakümnete pärast, vaid võimalus oma kodu soetada. Teine pensionisammas võiks tulevikus anda noortele lisavõimaluse oma kodu loomiseks. Elik tuleks edasi liikuda ka võimalusega kasutada teist pensionisammast soovi korral kodu ostmisel lisatagatisena.
Kasutades peaministri sõnu – Eesti inimeste pensionikassa peab olema lõhkumiskindel. Pension ei ole koht, kus riik võib katsetada ja loota, et tagajärjed jäävad kaugesse tulevikku. Need tagajärjed jõuavad iga inimeseni – siis, kui töövõimalusi enam pole ja leppida tuleb varasemate otsuste tagajärgedega. Just seepärast peab pensionisüsteem olema usaldusväärne ja andma kindlustunde, et pingutus tasub ära.