Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul tugevdavad Riigikogu poolt heaks kiidetud hoiu-laenuühistu seaduse muudatused hoiustajate rahaliste säästude kaitset ning loovad finantsturul selgemad ja õiglasemad reeglid.
„Praegu toimivad paljud hoiu-laenuühistud sisuliselt nagu pangad – kogutakse hoiuseid ja makstakse intressi –, kuid ilma pankadele kehtiva järelevalve ja tagatisteta. See on loonud olukorra, kus paljud heausksed hoiustajad ei pruugi endale teadvustada, et erinevalt pankadest ei ole ühistutes hoitavad hoiused riiklikult tagatud,“ ütles Akkermann.
„See tähendab, et kui pank läheb pankrotti, saavad hoiustajad oma raha kuni 100 000 euro ulatuses tagasi, aga kui hoiu-laenuühistu läheb pankrotti, võivad hoiustajad oma rahast ilma jääda. Just selle probleemi lahendamiseks neid muudatusi teeme,“ lisas ta.
Akkermanni sõnul on Eestis hoiu-laenuühistutes üle 12 000 liikme ning ligi 100 miljoni euro väärtuses hoiuseid. „Eesti Panga andmete kohaselt tegutses Eestis viimati 12 hoiu-laenuühistut. Veel umbes kaks aastat tagasi oli neid 21, mis tähendab, et vahepeal on üheksa ühistut oma tegevuse peatanud või lõpetanud. See näitab, et riskid ei ole pelgalt teoreetilised,“ märkis ta.
Seadusemuudatuse põhimõte on Akkermanni sõnul lihtne: kui ühistu soovib edaspidi hoiuseid kaasata, peab ta tegutsema panga või ühistupangana ning alluma Finantsinspektsiooni järelevalvele. „See tagab ka hoiustele riikliku kaitse. Ühistud, kes seda ei soovi või ei suuda, saavad jätkata muude finantsteenustega, näiteks laenude andmise või makseteenustega, kuid ilma hoiuseid kaasamata,“ selgitas Akkermann.
Otsuse, kuidas jätkata, peab hoiu-laenuühistu tegema hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks.