Kaua sai sel aastal lund oodatud. Lõpuks ta tuli. Lumekoristajatele nagu ikka veidi ootamatult. Praegu on linnapilt kahjuks masendav. Valgest kohevast lumevaibast on üle terve linna saanud sopane pruun lumesupp. Kahju, kirjutab Pärnu linnavolikogu liige, endine abilinnapea Irina Talviste.
ügisel andis lahkuv linnavalitsus teatepulga üle viisnurga koalitsioonile teadmisega, et kõik läheb vaid paremaks, sest ollakse enam näoga rahva poole. Paraku ajendas mind kirjutama Pärnu Postimehe lugu “Pärnu soolatab kõnniteid, kuigi elanikud pahandavad ja ekspert ei soovita” (PP 9.01).
Alates 2023 kuni sügiseni 2025 vastutasin selle valdkonna eest abilinnapeana mina. Üle aasta kavandasime ette üleminekut Põhjamaade eeskujul loodussõbralikumale talvisele Pärnule. Soolatamine viitab pigem korrale, kust riigina aastakümneid tagasi lahkusime. Ettevalmistusprotsess ei olnud kerge: tuli leida argumente, veenda poliitikuid ja pidada pikki arutelusid. Kindlust andsid kohtumised linnakodanikega, kes ootasid muutust.
Tänan endist linnapead Romek Kosenkraniust, kelle nõusolekul lõpetasime suuremas osas Pärnu linnas tänavate soolatamise. Lepiti kokku, et soolatame vaid bussiliiklusega sõiduteid. Mujal linnas kaeti tänavad graanulitega. Plaan oli liikuda edasi sinna, et soolatamine Pärnus tulevikus sootuks lõpeb.
Miks me suuresti soolatamisest loobusime? Sool ei ole imerohi. See ei olnud juhuslik otsus, vaid sammsammuline plaan: hoida linn turvalisena, kahjustamata keskkonda, teid, jalakäijaid ja lemmikloomi. See oli kompromiss, mis arvestas nii ohutuse kui elanike ootustega. Pärnu liikus sammukese lähemale Põhjamaadele, mida me endale tihti eeskujuks seame.
Paraku sai meie aeg linna juhtida läbi ning uus, viisnurga koalitsioon saatis senise tegevuse prügikasti. Anti korraldus soolatada. Mind hämmastab, millistes kogustes on sel talvel soola tänavatele uhatud. Ma ei mõista, miks. Kuhu jäid arutelud linnakodanikega? Kus on mõõdikutele tuginev analüüs? Sõnades ollakse näoga rahva poole, kuid aruteludeks aega ei leita. Võim justkui teab paremini.
Elanikud pahandavad, eksperdid hoiatavad ning külmakraadid muudavad soola tõhususe küsitavaks. Kõige murettekitavam ei ole siiski sool ise, vaid vaikimine. Linnavalitsus ei ole otsust sisuliselt kommenteerinud. Ometi piisaks lihtsast selgitusest, miks senine toimiv praktika otsustati kõrvale heita. Milline analüüs tehti? Milliseid riske ja mõjusid kaaluti?
Libedus üksi ei ole põhjendus. Libedus on probleem igal talvel. Küsimus on lahenduses: kas see on läbimõeldud, proportsionaalne ja kooskõlas linna enda lubadustega. Kui uus linnavalitsus tahab tõesti olla näoga rahva poole, algab see aruteludest ja selgitamisest, mitte käskudest. Mitte vaikusest. Ja otsustest, mis viivad linna edasi, mitte sammukese tagasi.