Kui võimendame vaesuse kuvandit, kahjustame nii Eesti mainet kui ka ettevõtluskliimat, märgib Enn Listra algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.
Peame arvestama inimeste sissetulekute ja varandusliku ebavõrdsusega kui paratamatusega, kuigi me ei pea leppima selle ulatusega. Teisalt ei tohiks me Eestis ebavõrdsust ja vaesust tegelikust suuremaks rääkida ega kirjutada, sest see jätab meist vale mulje ja halvendab ettevõtluskliimat. Ometi tehakse seda sageli, et pälvida lugejahuvi ja poliitilist profiiti.
Eesti on joonisel 1 oma ebavõrdsust kirjeldava Gini koefitsiendi väärtusega (30,8) Euroopa Liiduga seotud riikide hulgas tubli keskmik. Kui mõlemast otsast viis äärmust maha lõigata on EL-i riikide tavapärane Gini koefitsient 25,9 ja 31,9 vahel.
Maailmapank vaatleb kogu maailma. 2024 aasta kohta käivate andmete põhjal on ebavõrdsuse tipus Panama (49,7), Costa Rica (45,8) ja Honduras (45,7). Kogu maailma tipus olevate Lõuna-Aafrika (63,0), Namiibia (59,1) ja sinimustvalge Botswana (54,9) kohta on andmed kümne aasta tagused. Vaesus on üks ebavõrdsuse avaldumisvorme.
Eesti on joonisel 1 oma ebavõrdsust kirjeldava Gini koefitsiendi väärtusega (30,8) Euroopa Liidu riikide seas tubli keskmik. Autor/allikas: Enn Listra/Trialoog
Maailma ebavõrdseimate riikide ühine joon on see, et nad ei tule esimesena meelde võimalike majanduspartnerite ega ka reisisihtidena. Midagi sarnast juhtuks ka Eestiga, kui suudaksime veenda iseennast ja teisi, et oleme riik, kus silmatorkav ebavõrdsus ja vaesus on igapäevaelu osa.
Vaesusnäitajate avaldamine kutsub peaaegu igas endast vähegi lugupidavas meediaväljaandes ja muidugi sotsiaalmeedias esile diskussiooni. Nagu oluliste näitajate puhul ikka, ulatub kirjutiste tonaalsus taeva kokkulangemist ennustavatest karjetest kuni neutraalse analüüsi ja olukorra ülistamiseni välja.
Sõltuvalt sellest, kas kuulutakse koalitsiooni või opositsiooni toetajaskonda ning kas ollakse vasak- või parempoolsete vaadetega, rõhutatakse üht osa andmetest ja jäetakse teised tähelepanuta.
Vaesuse määrad Eestis. Autor/allikas: Enn Listra/Trialoog
Statistikaamet avaldas 6. novembril 2025 näitajad 2024. aasta vaesuse kohta Eestis pealkirjaga “Suhteline vaesus on Eestis vähenenud, absoluutne vaesus kasvanud”. Suhtelise vaesuse langus oli 0,8 protsendipunkti ja absoluutse vaesuse tõus 0,6 protsendipunkti.
Joonisel 2 on samuti näha väga selge pikaajaline absoluutse vaesuse langustrend ning suhtelise vaesuse aeglasem langus viimase kümne aasta jooksul, mille juures esinevad kriisiaastate ajal suuremad hüpped.
Uued Uudised näeb nende arvude taga valitsuse süüd. Postimees rõhutab oma artikli pealkirjas, et iga viies inimene Eestis on vaene. Õhtuleht teatab, et absoluutne vaesus kasvas. Delfi Ärileht märgib, et suur osa Eesti elanikest vireleb, muutes samas oma pealkirja teise osa sõnastuse veidi neutraalsemaks.
Äripäev räägib pealkirjas probleemiga seotud positiivse kõlaga pensionitõusust tänavu ning kajastab üsna positiivselt ka vaesuse vähenemist eelmisel aastal. Kõige positiivsemalt pealkirjastas uudise ERR-i portaal, kus tekst oli ka kõige analüütilisem.
Tegelikkusest negatiivsemana näitavatel sõnumitel on veel üks, majanduslikus mõttes olulisem ja vahetum tagajärg, need muudavad inimeste ootusi. Need ootused mõjutavad aga otseselt majanduse käekäiku ja tulevikku.
Kui me kõik arvame, et olukord on halb ja läheb ainult halvemaks, kipubki see nii minema – sest meie käitumine hakkab toetama just sellist arengustsenaariumi. See omakorda mõjutab nii investeerimisaktiivsust kui ka tegutsevate ettevõtete tulemuslikkust.
Klikke püüdes võime negatiivsust võimendades küll köita adressaadi tähelepanu, kuid sellega võib kaasneda negatiivsete arengusuundade süvenemine nii ühiskonnas kui ka majanduses. Arukad inimesed ei sae oksa, millel nad ise istuvad.