2026. aastal prognoosivad majanduse taastumist ja hinnakasvu aeglustumist nii rahandusministeerium kui ka suuremad Eestis tegutsevad pangad. Majanduskasvu panustavad nii valitsussektori lõpptarbimine ja investeeringud kui ka eratarbimise kasv, mis saab tuge tulumaksulangetusest, palkade tõusust ja tööhõive kasvust ning pensionide tõusust, kirjutab rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.
Visalt aga kindlalt on Eesti majandus taastumas mitmest järjestikusest kriisist: COVIDi kriisist, energiakriisist ja Venemaa Ukrainasse tungimisest, mis lõi segi nii ettevõtete toorainetarne- kui ka toodangu ekspordikanalid, tekitas tarbijates ebakindlust ja jahutas ettevõtjate investeerimisjulgust.
Vastakaid tundeid tekitab tõdemus, et Eesti majandus on Ukrainas käiva sõjaga kohanenud. Kuigi me võime tunda rõõmu majanduse taastumisest, ei saa me kohaneda ega leppida inimeste kannatustega Ukrainas ega kusagil mujal. Inimeste ja riigina peame iseenesestmõistetavaks rahvaste ja riikide õigust elada rahus, inimeste õigust elule, vabadusele ning õnne poole püüdlemisele, nagu ütleb pidulikult Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon. 3. detsembril pikendas Riigikogu veel kaheks aastaks ehk 2027. aasta lõpuni tulumaksu erirežiimi Ukraina toetuseks tehtavatele annetustele. Me seisame Ukraina selja taga, sest nad võitlevad kogu demokraatliku maailma eest.
2026. aasta eelarvepositsioon on plaanitult negatiivne 4,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKPst), aga see ei ole sugugi kõigi aegade rekord. 2020. aasta eelarvepositsioon oli -5,5 protsenti SKPst. Ametis oli siis Jüri Ratase juhitud EKREIKE valitsus, mille rahandusminister oli Martin Helme ja välisminister Urmas Reinsalu, kes nüüd kordasaadetut mäletada ei soovi. Isamaa eelarveettepanekud demonstreerivad populismi ja künismi meistriklassi. EKRE ettepanekud on olnud seevastu sisult ideoloogilised ja tehniliselt laitmatud: nad on soovinud eelarvepositsiooni parandada Rail Balticu, kliimameetmete ja võrdõiguslikkuse poliitika arvelt.
2026. aasta eelarvepoliitika stimuleerib majanduse taastumist, mille tulemusel hakkab eelarvepositsioon paranema alates 2027. aastast juba kasvavate maksutulude arvel. Ohtlikult lähedal on muidugi see piir, kui laenusumma läheb nii suureks, et majanduskasvu tulu ei kata intressikulu. See vajab terast silmas pidamist.
2026. aasta eelarve tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit, kulude ja tulude vahe 0,9 miljardit. Investeeritakse 1,3 miljardit ja riigi kohustused suurenevad 1,6 miljardit. Kulude ja tulude vahet, 0,9 miljardit, mis on pea 2 protsenti SKPst, selgitab kaitsekulude kasv 2,4 miljardini ehk 5,3 protsendini SKPst. Kolmandiku kaitseministeeriumi väljaminekutest moodustavad investeeringud ja kaks kolmandikku jooksvad kulud.
Praeguses poliitilises olukorras, kus Venemaa muutub üha agressiivsemaks ja ähvardab tervet Euroopat ning USA äsja avaldatud kaitsedoktriin ütleb selgelt, et Euroopa peab enda eest ise seisma, ei ole Eesti suurim mure eelarvedefitsiit 4,5 protsenti SKPst. Eesti suurim mure on julgeolek, riigi kaitstus, kõikide Euroopa riikide kaitsekulude kasv, kogu Euroopa kaitstus. Panen käe südamele: praegu ei ole aeg muretseda eelarvedefitsiidi pärast. See jääb meil kokkulepitu piiridesse. Venemaa sõjamasinat on keeruline peatada, aga kui see saab kord tehtud, siis on juba lihtsam pöörata eelarvepoliitika konservatiivsemale rajale ning vähendada võlakoormuse osakaalu SKPst.
Praegu on Eesti ja Euroopa mure, kas võidame selle võidujooksu ning kasvatame oma riikide kaitsevõimet küllalt kiiresti, kas suudame rajada moodsa ja võimsa kaitsetööstuse ning -väe. Ihates rahu, peame valmistuma sõjaks.
2026. aastal kasvavad riigi investeeringud, võrreldes eelmise aastaga kolmandiku võrra 1,3 miljardi euroni, millest omakorda kaks kolmandikku ehk 0,8 miljardit tehakse kaitseministeeriumi haldusalas inventari, masinate, seadmete ja erivarustuse soetamiseks, kaitseotstarbeliste hoonete, infrastruktuuri ja taristu rajamiseks.
Suurematest investeeringutest väärib väljatoomist 260 miljoni suurune riigimaanteede koondprojekt, mida osaliselt rahastatakse nii mootorsõidukimaksu arvelt kui Euroopa Liidu militaarmobiilsuse fondi vahenditest. Neljarealised teelõigud rajatakse Via Baltical Libatsest Nurmeni ja Päädevast Konuvereni, samuti jätkub Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ümberehitamine.
Mahult teine mõjutegur, 500 miljonit eurot, 2026. aasta eelarvele on niinimetatud maksuküüru kaotamine ehk kõigile maksuvaba tuluosa kehtestamine 700 eurot kuus ja 8400 eurot aastas. Pensioniealiste maksuküür kaotati juba alates 2023. aasta jaanuarikuust ning neile jääb kehtima maksuvaba tulu kuus 776 ja aastas 9312 eurot.
Maksuküür on 2016. aasta hilissügisel ametisse asunud Jüri Ratase esimese valitsuse, milles osalesid Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid ja Isamaa, napi kuu aja jooksul kokku soperdatud maailmas ennenägematu tulumaksuvaba osa vähendamise süsteem, mis kehtestas 37,99-protsendilise maksumäära sissetulekukasvule vahemikus 1200–2100 eurot kuus.
Maksuküüru ebaõiglus on tajutav. Kui näiteks 1200-eurose kuupalgaga hooldaja mõtleb, et vajab 100 eurot lisaraha ning võtab juurde öövahetuse, teenib ta 100 eurot, aga arvele laekub sellest 62,01 eurot, sest sellele 100 eurole rakendub maksumäär 37,99 protsenti. Või kui sellele töötajale soovitakse maksta aasta lõpus 500-eurone jõulupreemia, saab ta sellest kätte 310 eurot ja 5 senti.
Maksuküüru kaotamise põhiline kriitika on olnud, et see jätab rohkem raha kätte jõukamatele inimestele. See väide on matemaaliliselt vale, suhteliselt kõige rohkem, 7 protsenti kasvab netotulu keskmise palga saajatel: õpetajatel, politseinikel, meditsiinipersonalil, ehitajatel ja autojuhtidel. Arvestatav mõju on ka mediaanpalga lähedast palka saavatele töötajatele, turgutades nende palga ostujõudu. Riigi üldist maksukoormust disainides tuleb arvestada keskmise tööinimesega: nõrgemaid toetatakse sotsiaaltoetustega, tugevamad maksavad kõrgemat tulumaksumäära ja suuremat tulumaksusummat.
Palju küsitakse, kuidas ikkagi on nii, et juba mitu aastat kärbitakse, aga riigi kulud kasvavad ikkagi nagu pärmitaigen. Eesti eelarve koosneb olulisel määral edasiantavatest maksudest ja indekseeritud kuludest. Peatun siin vaid mõnel suuremal ja näitlikumal. Palgakasvu tõttu laekub eelarvesse 2026. aastal 332,8 miljonit rohkem sotsiaalmaksu (kokku laekub 5,4 miljardit), mis antakse edasi sotsiaalkindlustusfondile ja tervisekassale ning kui see raha ära kasutatakse, ongi riigi kulud 332,8 miljoni võrra kasvanud. Edasiantavad maksud on veel suurem osa üksikisiku tulumaksust (kohalikele omavalitsustele 2 miljardit), maamaks (87 miljonit), osa keskkonnatasust ja hasartmängumaksust, osa alkoholi- ja tubakaaktsiisist. Edasi antakse ka kasvanud palkadelt kogutud töötuskindlustusmakse (343 miljonit) ja kogumispensionimakse (278 miljonit). Edasiantavad maksud kasvatavad võrdselt nii tulusid kui ka kulusid ehk maksude edasikandmine kasvatab ka riigieelarve kulusid sadades miljonites.
Teine kulukasvu põhjus on indekseerimine seoses palga- ja hinnakasvuga. Alates 2026. aasta 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 44 eurot ehk 861 euroni, mistõttu kasvavad sotsiaalkindlustuse kujundamise ja pensioni maksmise kulud 239,9 miljonit.
Poliitiliselt kokkulepitud 117 miljonit 10 protsendiliseks palgafondi tõusuks õpetajatele, kultuuritöötajatele, politseinikele, päästjatele, häirekeskuse töötajatele, vanglateenistujatele, tolliametnikele, rahapesu andmebüroo töötajatele, keskkonnainspektoritele, treeneritele ja erihoolekandetöötajatele on suhteliselt tagasihoidlik summa, võrreldes edasiantavate maksudega ja indekseeritud sotsiaalkuludega.
2026. aasta algusest muutub residendist füüsiliste isikute makstud tulumaksu maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalituse üksuse eelarvesse kandmine nii, et riiklikust pensionist makstav osa kasvab 8,5 protsendini ja kahaneb 10,64 protsendini füüsilise isiku muust maksustatavast tulust, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ja vara võõrandamisest saadud kasu. See muudatus suurendab Eestimaa äärealadel asuvate omavalitsuste tulusid ning vähendab linnade ümber asuvate valdade tulude kasvu, mitte tulude mahtu. Tegu on memme ja taadi vaeva tasumise seadusemuudatusega. Eks noorema elanikkonnaga omavalitsused jäävad ikka jõukamaks, sest pensionide asendusmäär keskmisest netopalgast on 52 protsenti.
Kõike arvesse võttes võib järgmisele rahandusaastale sirge seljaga vastu minna. Majandus elavneb, hinnatõus aeglustub, ostujõud taastub, töökohti luuakse, palgad ja pensionid tõusevad ja maksud laekuvad. Abivajajaid aitame järele. Riigikaitset tugevdame märkimisväärselt. Eelarvepositsioon püsib Euroopa Liidus kokku lepitud raamides. Maksutase langeb ja püsib madal, võrreldes meile eeskujuks olevate Põhjamaadega, sealjuures on suureks abiks välistoetuste oluline osakaal eelarve tulupoolel. Oleme juba 12 aastat järjest maailma arenenud riikide arvestuses kõige konkurentsivõimelisema maksusüsteemiga riik. Eesti riigi rahandus on selgelt eesmärgistatud ning kindla käega ohjatud.