Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Signe Riisalo sõnul annab täna riigikogus esimese lugemise läbinud nõusolekuseadus seksuaalvägivalla ohvritele parema kaitse.
“Seksuaalkuriteod on äärmiselt varjatud vägivallatüüp. 2024. aastal registreeriti Eestis 746 seksuaalkuritegu, neist 99 olid täisealise kannatanuga kontaktsed seksuaalkuriteod ja nendest omakorda 88 olid vägistamised. Väheoluline pole ka tõik, et 95% kannatanutest olid naised. Jah, 5% olid mehed, mis tähendab seda, et ohvriks võib langeda sõltumata soost,” ütles Riisalo.
Endise sotsiaalkaitseministri sõnul on praegu nii, et kui inimene pöördub politsei poole ja teatab, et teda vägistati, siis seaduse järgi on vägistamisega tegemist vaid siis, kui kannatanu kallal kasutati vägivalda või ta oli abitusseisundis ehk olukorras, kus ta pole võimeline vastupanu osutama ega toimunust aru saama. “Ometi kui inimene ei soovinud selles seksuaaltegevuses osaleda, siis praegu seda vägistamiseks ei loeta.”
“Tulevikus hakkab karistatav olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu ilma, et nõusoleku puudumise kõrval peaksid täidetud olema lisatingimused, nagu vägivald, abitusseisund või sõltuvussuhte kuritarvitamine,” märkis Riisalo.
Riisalo sõnul on kahjud, mida seksuaalvägivalla tagajärjed ühiskonnale tekitavad, kahetsusväärselt kulukad.
“Lisaks nendele otsestele kuludele, mida kriminaalmenetlus, vangistus- või ka ohvriabiteenused ja toetused kaasa toovad, on seksuaalvägivallal sekundaarsed kulud ühiskonnale, näiteks kannatanu tööturult eemale jäämine või lausa töövõimetuse tekkimine. Seeläbi laekumata maksutulu, laste saamisest loobumine või selle võimatus lausa, lisaks sõltuvusprobleemide teke ja ka suitsidaalne käitumine. Seetõttu on seksuaalvägivalla ennetus ja tõkestamine ülimalt olulised,” lausus Riisalo.