Tallinnas ootavad ees neli aastat paigalseisu, murupügamist ja läbipaistmatust, kirjutab endine Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.
Jan Vapaavuori, parempoolne Helsingi linnapea aastatel 2017–2021, rääkis hiljuti ühes intervjuus majandusest ja linna rollist. Lühidalt peab linn tegema endast rahvusvahelises konkurentsis kõik, et tõmmata ligi investoreid ja talente.
Otsene kohaliku omavalitsuse mõju majandusele on taristuehitus maa peal ja maa all, avalike hoonete renoveerimine ja ehitus ning planeeringud ja ehitusload. Lisaks on linnaruum – elukvaliteet on määrava tähtusega rahvusvahelises konkurentsis uute investeeringute ja kõrgelt kvalifitseeritud töökäte peale.
Seda kinnitas intervjuus Vapaavuori ning kinnitab ka üks uuring teise järel, mis otsib – ja leiab – seoseid linna pakutava elukvaliteedi ning majanduskasvu, kõrgtehnoloogiliste sektorite või patenditaotluste vahel.
Tallinn uus võimuliit teeb 180kraadise pöörde. Suund võetakse Minskile.
Tallinna linnavalitsuse tegevus saab Eesti majandusele olema negatiivne. Seda saab öelda mitte ennatlikult ja puusalt, vaid arvestades Isamaa ja Keskerakonna juba tehtud populistlikke avaldusi.
Tagasi, mitte edasi
Suurim kahju sünnib majandusele läbipaistmatu, korruptiivse, aeglase ja rumala asjaajamise pärast. Populistlikud erakonnad teevad otsuseid tagatubade tarkusest ja võimupositsiooni kasutades.
IKE tühistab uue üldplaneeringu tegemise. Praegu on meil üldplaneeringud linnaositi ja näiteks kesklinna oma on üle 25 aasta vana. Tervet linna katvat uut planeeringut vajatakse juba ammu, et saaks targemalt ja kiiremalt ehitada – nii ütlevad nagu ühest suust nii eksperdid (linnaplaneerijad) kui ka turg (arendajad).
Tulemus? Korterihinnad jäävad munitsipaalbürokraatia tõttu ülepaisutatult kõrgeks ja uusi arendusi ei lisandu, tagajärjeks negatiivne mõju ettevõtete käivetele, kasvuplaanidele ja tööhõivele.
See on idaeuroopaliku planeerimise musternäide. Välisturgudele minek algab tihtilugu koduturust, ent kodune pirukas tehakse kohe kõigi jaoks väiksemaks.
40 miljonit haihtub
Taristuehitus on teine konkreetne näide. IKE ei suurenda rahastust taristuehitusele. Kõlavalt välja kuulutatud pealinna sildade parandused Pirital ja Lasnamäel on juba töös, projekteerimishanked on välja kuulutatud.
Need on hädavajalikud parandustööd ehk baastaseme tagamine. See ei ole ei uus kvaliteet, uued otsused ega uus rahastus. See ei aita taristuehitajatel tõsta taset rööbastranspordi ehitusel, mis meil tänu Rail Balticule hakkab juba täitsa tekkima. See ei loo uut väärtust.
Liivalaia ja Pelguranna trammiteed jäetakse ära. Eesti majandus, konkreetselt taristuehitussektor kaotab ligi 40 miljonit eurot.
Riik ehitab tänavu teid 180 miljoni eest, tuleval aastal 283 miljoni euro eest. Euroopa Liit ei nõua neljarajalisi teid, ka 2+1 teed on igati kooskõlas nn TEN-T võrgustikuga. Samas saavad neljarajalised saavad 80 miljonit lisaks. Töö käib. Aga Tallinnas viskab IKE lihtsalt prügikasti 52,8 miljonit eurot, millest 70% on Euroopa Liidu vahendid.
Seda 40 miljonit saab investeerida ainult ja ainult trammiteedesse, mida peab tulema 2029. aasta oktoobriks kokku 3,2 km. See raha haihtub meie majandusest. Meie rööbastranspordiehituse oskusteave kärbub. Rahvusvaheline konkurentsivõime ja ekspordiplaanid – needki saab pausile panna.
Ees ootavad neli aastat paigalseisu, murupügamist ja läbipaistmatust.