Viimased neli aastat Viljandi juhtimise eest vastutanud linnavalitsuse ametiaeg hakkab lõppema. Tänan kõiki, kes selles töös osalesid, sealhulgas eelmist linnapead Madis Timpsonit, kes hoidis linna tüüri valitsemisperioodi esimesel poolel ja terve nelja-aastase tsükli enne seda, kirjutab Viljandi linnapea Johan-Kristjan Konovalov.
Lõpetava valitsuse tööle pani pitseri 2021. aastal möllanud koroonapandeemia ja 2022. aasta talvel alanud Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu. Need sündmused nõudsid ka linnajuhtidelt reageerimist, olgu selleks ümberkorraldused hariduses, põgenike abistamine või üldiselt halvenenud majandusolukorra ja kasvavate hindadega toimetulek.
Siiski õnnestus ellu viia mitu linnale olulist ja märgilist arendust. Valmis jalgpallihall, taastati vabadussõjas langenute mälestusmärk, ehitati Karlssoni lasteaia uus hoone ja renoveeriti huvikooli hoone. Korda said Kaalu ja Turu tänav ning Reinu tee Lidli poe ümbruses, ehitati uus kergliiklustee Kesklinna kooli juurest Peetrimõisa. Järveotsa elurajoon on mühinal arenenud, Viljandi on saanud uue haigla ja käib veekeskuse-spaahotelli ehitus. Mulle isiklikult jättis sügava mulje ka Trepimäe taastamine, millesse panustasid sajad viljandlased ja meie sõbrad üle maailma. Need on vaid mõned ja nähtavamad tööd.
Finantsiliselt on linnale olnud keerulised aastad. Sellest hoolimata annab lõpetav linnavalitsus järgmistele juhtidele üle korras linnakassa. Linnakassa, mis vajab pingsat majandamist. Minu poolteiseaastase ametiaja läbiv teema on olnud kokkuhoid ja kärped. Mõlemad sel perioodil valminud linnaeelarved on planeeritud konservatiivselt ning nii 2024. kui ka 2025. aastal oleme lisaeelarvetega linna kulusid vähendanud. Nende tegevuste tulemusena on linnale taas tekkinud finantsiline hingamisruum. Eriti oluliseks pean linna võlakoormuse vähendamist.
Säästliku majandamise tulemusena suutsime 2024. aastal planeeritud investeeringud ellu viia linna enda vahenditest ega pidanud laenukoormust suurendama. Sama poliitika on jätkunud ja nii saame ka tänavu hakkama väiksema laenuga, kui aasta alguses vastuvõetud eelarves planeerisime. Linna rahavood nõuavad tähelepanelikku juhtimist, et mitte kasutada rohkem laenuraha, kui hädapärast vajame, ja samas hoida ka vajalikku likviidsust. Loodan, et uus linnavalitsus jätkab aktiivse rahavoogude juhtimisega ega paisuta kontojääki laenuraha toel näilikult ilusamaks.
Viljandi linna pikaajalise arengu tagamiseks on ülimalt oluline, et kasvatame võimekust ise investeerida. Linnaeelarve keeles tähendab see põhitegevuse tulemi suurendamist. Põhitegevuse tulem on see summa, mis jääb linna põhitegevuse tuludest (näiteks maksud) alles pärast põhitegevuse kulude (näiteks palgad, kommunaalmaksed ja väiksemad remondid) tegemist. See on linna nii-öelda oma raha, mida võib investeerida linnavalitsuse ja volikogu paremale äranägemise kohaselt.
2026. aasta linnaeelarve eelnõus on see summa 2,94 miljonit eurot, kuid linna stabiilse arengu tagamiseks peaks tulem olema vähemalt miljoni euro võrra suurem. Linna põhitegevuse tulud on ligi 39 miljonit eurot ja hea praktika on, et tulem moodustaks sellest vähemalt 10 protsenti. Sellise taseme saavutamine ei ole võimalik pideva kulude mahalihvimisega, vaid nõuab süsteemseid muudatusi.
Oluline on, et linnavolikogu ja -valitsus küsiksid pidevalt: miks me üht või teist teenust pakume? Kellele me seda pakume ja miks just nii? Kas selline tegutsemismudel on meile jõukohane?
Muudatused on paraku keerulised ja tihti ebapopulaarsed. Ma loodan väga, et uus linnavalitsus ei piirdu muudatuste tegemisel ainult eelkäijate tehtu tagasipööramisega, eriti viisil, mis kasvatab linna kulusid, vaid pakub ka uusi ja linnaelu edasi viivaid lahendusi, nii nagu valimisloosungitel ka lubati. Reformierakonna neli volikogu liiget on valmis Viljandi pikaajalist arengut tagavaid arenguid toetama, hoolimata sellest, et on opositsioonipingis.
Viljandi linnavalitsuses ja -volikogus ning linna 19 allasutuses töötab praegu 840 inimest. Kindlasti huvitab neid ka see, kas linnaeelarve annab võimaluse palgatõusuks. Selleks on kaks võimalust: eelarvesisesed ümbertõstmised, mille tulemusena linna kulud kokkuvõttes ei suurene, või siis lisataotluste kaudu palgafondi suurendamine. Lisataotlused on linnavalitsuse ametitest ja allasutustest kokku kogutud ning jäävad eelarve teise lugemise eel uue linnavalitsuse otsustada. Olgu aga öeldud, et eelarves on nii-öelda vaba raha veidi üle 615 000 euro, eelarve lisataotlusi on aga ligi 3,8 miljoni euro eest. Selle sees on ka lisavajadused täiendavateks majanduskuludeks ja investeeringuteks.
Uutel juhtidel tuleb leida tasakaal soovide ja võimaluste vahel ka mittetulundusühingutele järgmiseks aastaks tegevustoetusi määrates. Taotlusi on esitatud rohkem kui 717 000 euro eest, kuid jagada on ainult 250 000 eurot. Olen seda meelt, et senine ühingutele toetuste jagamise süsteem pole jätkusuutlik.
Eriti noortega tegelevate erahuvikoolide ja spordiklubide rahastamine on ühest küljest ebapiisav, samas ei jagata vähest olemasolevat raha kõige mõistlikumal moel. Nüüdsel volikogu opositsioonil on palju teadmisi ja kogemusi, et süsteemi ümbertegemisse panustada. Kutsun koalitsiooni ja uut linnavalitsust üles seda protsessi algatama ning tegema seda volikoguüleselt, kaasates kõiki poliitilisi jõude ja huvirühmi. See ei ole kerge, aga see on üks olulisemaid lahendamist vajavaid linnaelu küsimusi.
Soovin järgmistele linnajuhtidele jõudu, tugevat närvi ja julgust. Elan teile siiralt, aga ka nõudlikult ja tähelepanelikult kaasa. Viljandi on 742-aastane ja meile juhtida on ta usaldatud vaid hetkeks. Meie suurim vastutus on anda ta järeltulevatele põlvedele üle paremana, kui ta meie hoolde anti.
Oli au viljandlasi teenida. Mina tänan.