Järgmisel aastal vajub ajalukku EKREIKE maksuküür, mis tähendab, et kõigile hakkab kehtima tulumaksuvabastus 700 eurolt kuus ja 8400 eurolt aastas. Muudatuse tulemusel saavad Eesti töötajad teenitud tulust kätte 500 miljonit eurot rohkem ehk maksuvabastuse tõttu rakendub kõigile tegelikult madalam tulumaksumäär, kirjutab riigikogu rahanduskomisjon esimees Annely Akkermann.
Õigupoolest koosneb tulumaksuseaduse muudatus kahest osast. Esiteks tõuseb tulumaksuvaba miinimum 654-lt 700 euroni ja teiseks hakkab see kehtima kõigile. Kõigi üle 700eurost palka saavate töötajate arvele laekuv tasu kerkib 10–154 eurot kuus.
Saamaks 500 miljonist osa, tuleb töötajal esitada tööandjale vastav avaldus, et maksuvaba tulu palgalt tulumaksu arvutamisel arvesse võetaks.
Kas see pole tarbetu bürokraatia? Ei ole. Sageli töötavad inimesed mitme tööandja heaks. Sellisel juhul peab inimene ise avaldama, kelle juures ta soovib maksuvaba osa arvesse võtta ja kui suures summas. Seda saab teha ainult ühe tööandja juures.
Tulude deklareerimine ja tulumaksu tasumine on iga maksumaksja enda kohustus ja vastutus. Inimene saab ise otsustada, kas ta palub tööandjal enne palgalt tulumaksu kinnipidamist maksuvaba osa arvesse võtta või ei. Või kui suurt osa 700eurosest maksuvabastusest ta soovib kasutada. Ei pea arvesse võtma kogu 700 eurot.
Paljudel maksumaksjatel on peale palga muid tulusid, olgu see kasu vara võõrandamisest, renditulu, litsentsitasu, hoonestusõigustasu või midagi muud, millelt arvestatakse deklareerimisel tulumaks ja mis tuleb hiljem juurde maksta. Hilisema juurdemaksmise vältimiseks on võimalik jätta igakuine maksuvabastus kasutamata.
Kui avaldus jääb õigel ajal esitamata, ei juhtu mitte midagi muud, kui saate enamtasutud tulumaksu tagasi järgmisel aastal tuludeklaratsiooni esitades. Tean inimesi, kes kasutavad niimoodi riigi abi säästude kogumisel. Kui muid tulumaksusoodustusi ei rakendu, on võimalik tuludeklaratsiooni esitades enamtasutud tulumaksu tagasi saada aastas 1848 eurot.
Vanaduspensioni saaja maksuvaba tulu on 776 eurot kuus ja seda arvestab sotsiaalkindlustusamet pensionilt automaatselt. Tööandja ei tohi pensionisaajale maksuvaba tulu uuesti rakendada ehk töötavale pensionärile lisamaksuvabastust ei rakendata.
Kui võrrelda tulumaksu ja toidu käibemaksu langetamist, siis võimaldab tulumaksu langetamine tulusaajal ise otsustada, mida ta selle raha eest ostab, ja on selles mõttes liberaalsem, inimese tarbimise valikuvabadust toetav. Näiteks võib osta seemneid ja ise toitu kasvatada, aiandus on Eestis kasvav ja kasulik hobi. Nii puhast toitu kui oma aiast ei saa kusagilt. Samuti võib osta toitu otse väiketaludest, mis üldjuhul pole üldse käibemaksukohuslased.
Hiljuti sattusin aega parajaks tegema Riia turule. Hoolimata toidu madalamast käibemaksust olid kartuli, porgandi ja õunte hinnad ikkagi üsna samad mis meie turgudel. Toidu käibemaksulangetus võib kaduda pikkadesse tarneahelatesse ja uhketesse kaubanduskeskustesse üldse ostjani jõudmata, tulumaksuvabastus seevastu avaldub igal juhul eurodes maksumaksja kontol. Ja kui toidu käibemaksu langetus jõuabki mingis mahus ostjateni, siis suuremas summas nendeni, kellel on rohkem raha toitu osta.
Teine kriitikanool maksuküüru kaotamise pihta on olnud see, et jõukad võidavad rohkem. See on faktiliselt vale. Kõige rohkem, 7,3 protsenti, kasvab netopalk keskmise palga saajatel, mis viimastel andmetel on 2075 eurot, niisugust palka saavad õpetajad, politseinikud, meditsiinitöötajad.
Riigi üldise maksukoormuse disainimisel tuleb arvestada keskmise tööinimesega, nõrgemaid toetatakse sotsiaaltoetustega, tugevamad maksavad kõrgemat tulumaksu.
Pärast maksuküüru kaotamist, võttes arvesse 700 eurost maksuvaba tulu, on järgmisel aastal 1200eurose palgaga töötaja tulumaksumäär 9,17 protsenti ja kinnipeetav tulumaksusumma 110 eurot. Seevastu 6200eurose kuupalgaga töötaja tegelikuks tulumaksumääraks kujuneb 19,5 protsenti ja kinnipeetavaks tulumaksusummaks 1210 eurot. Kõrgema töötasuga inimesed panustavad riigi tuludesse rohkem, nii protsendina palgast kui summana eurodes. Lihtne, selge ja õiglane. Eesti maksusüsteemi on juba 12 aastat järjest hinnatud maailma parimaks ja see on suur eelis rahvusvahelises majanduskonkurentsis.
Eesti majandus kasvab, maksud laekuvad, ettevõtted ekspordivad, inimesed töötavad, palgad ja pensionid tõusevad. Tulumaksulangetus kosutab töötajate ostujõudu. Tugevdame kaitsevõimet. Riigi rahandus ja majandus on kontrolli all.
Valus on öelda, et Eesti majandus on kohanenud sõjaga Ukrainas, aga nii see on. Aga me ei saa kunagi leppida inimeste kannatustega Ukrainas ega kusagil mujal. Riigina peame enesestmõistetavaks rahvaste ja riikide õigust elada rahus, inimeste õigust elule, vabadusele ja õnne poole püüdlemisele, nagu ütleb pidulikult Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon.