Kohalike omavalitsuste uued rahandusreeglid annavad tugeva kasvuga keskustele paremad võimalused investeerimiseks, kirjutab riigikogu liige Maido Ruusmann.
Riigikogu astus esimese sammu seaduse poole, mis annab kohalike omavalitsustele senisest rohkem vabadust oma rahaasjade korraldamisel. Kõige enam võidavad muudatusest näiteks Rae, Saue ja Tartu, kus elanike arv kasvab kiiresti. Kokku ulatub positiivne mõju ligi 50 omavalitsuseni. Samuti aitab see tasandada nn Robin Hoodi tulumaksumuudatusest tingitud lööki kasvavatele omavalitsustele.
Ühtsem käsitlus ja vähem bürokraatiat
Teine oluline muudatus on üleminek omavalitsuselt konsolideerimisgrupile. Lihtsamalt öeldes vaadeldakse omavalitsust ja tema allasutusi, näiteks vee- ja soojusettevõtteid, edaspidi ühe tervikuna. See vähendab topeltaruandlust ja annab läbipaistvama pildi omavalitsuse tegelikust majandusseisust.
Samuti kaob aegunud kassapõhine eelarvestamine, lihtsustuvad aruandlusreeglid ning paindlikumaks muutuvad likviidsete varade paigutamise nõuded. Kõik see vähendab ametnike koormust ja jätab rohkem aega sisuliseks tööks.
Kuigi reegleid muudetakse paindlikumaks, jääb finantsdistsipliin paika. Kui omavalitsus ei täida põhitegevuse tulemi või netovõlakoormuse nõudeid, peab ta enne eelarvestrateegia kinnitamist küsima arvamuse regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt.
Kui probleemid kestavad kaks aastat järjest, algatatakse korrigeerimismenetlus ning omavalitsusel tuleb nelja aasta jooksul oma näitajad korda saada. See annab piisavalt aega, kuid tagab, et reegleid ka tegelikult järgitakse.
Läbipaistvust lisab nõue kirjeldada majandusaasta aruandes sisekontrolli süsteemi rakendamist. Samuti nihkub arengukava ja eelarvestrateegia kinnitamise tähtaeg 15. oktoobrilt 30. novembrile, et volikogudel oleks rohkem aruteluaega.
Kui võidab keskus, võidab sellest ka ümbruskond
Aruteludes tõstatus ka nn Robin Hoodi efekti teema, olukord, kus kiiresti kasvavad omavalitsused on seni pidanud rohkem loovutama.
Uus kord aitab seda tasakaalustada ja annab tugeva kasvuga keskustele paremad võimalused investeerimiseks. Kui näiteks maakonnakeskus ehitab uue kooli, tee või spordihoone, saavad seda kasutada ka naaberomavalitsuste elanikud ning seega paraneb kogu piirkonna elukeskkond.
Tehnilised täpsustused jõustuvad 1. jaanuaril 2026. Suuremad muudatused – netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulemi reeglid ning konsolideerimisgrupi arvestus – hakkavad kehtima 2027. aastast. Korrigeerimismenetluse kord jõustub 2028. aasta alguses.
Lühidalt on muutused on plaanitud selleks, et tugevdada kohaliku omavalitsuse iseseisvust, suurendada otsustusvabadust ning muuta süsteemi õiglasemaks ja arusaadavamaks. Nii saab rohkem tähelepanu suunata sellele, mis päriselt loeb, kohaliku elu arendamisele ja inimeste heaolule.