Marko Pomerantsi kirjatükist jääb mulje, et Rakvere juhtimine on nagu lihtne matemaatikatehe – kui ülekaal oleks piisav, oleks kõik korras ja poliitikas kaoks «see s… maitse suus». Tegelikult ei panusta linna arengusse mitte mandaatide tugev ülekaal, vaid eesmärk, mille nimel tegutsetakse. Kui koalitsioonil on küll enamus, kuid sisu kujundab vaid üks pool, on koostööks seda küll palju nimetada.
valijad andsid meile mandaadi olla Isamaale vastukaaluks, mitte nende poliitika elluviijaks. Nendega koalitsiooni minnes oleksime olnud pelgalt üks hääl kellegi teise otsuste kinnitamiseks. Seda oli tunda ka esimestes valimiste järel peetud vestlustes – toon üleolev, suhtumine pragmaatiline ning partnerit vaja pigem tagavaraks, kui keegi haigeks jääb või puhkusele läheb.
On sümpaatne, et Pomerants peab koalitsioonis olemist raskeks – eks ta olegi. Aga veel raskem on töötada nendega, kes ei kuula ega arvesta teiste seisukohtadega. Seepärast oli meie otsus minna opositsiooni põhimõtteline, mitte mugavusvalik. Jah, koalitsioonis on lihtsam oma mõtteid ellu viia – aga ainult siis, kui neid üldse kuulda võetakse.
Jutt sellest, et meie valijad said tünga, on väär ja põhineb subjektiivsel eeldusel, mida valijad võisid häält andes oodata. Iga erakond ja valimisliit peaks tegelema enda valijatelt saadud signaalidega. Praegusel juhul peaks Pomerants koos oma erakonnakaaslastega pead murdma, mida teha olukorras, kus kõigi linna otsese juhtimise juures olnud inimeste toetus vähenes vähemalt kolmandiku võrra, märkimisväärsematel juhtudel suisa kahe kolmandiku jagu. Kas see pole mitte signaal, et erakonna poliitikaga ollakse küll rahul, kuid linnajuhid tuleks välja vahetada? See arvamus ei põhine eeldustel, mida keegi valides võis arvata, vaid faktil, et hääled jäid andmata. Loomulikult on siin ka üks erand: abilinnapea sai valijatelt hinnangu “eeskujulik”, kuigi tema häältesaagi kasv ei olnud nii suur kui ülejäänud linnajuhtidel toetuse kaotus.
Pomerantsi jutt poliitilisest küpsusest kõlab kenasti, ent eks aeg näitab, kui palju neil tegelikult lubatakse oma programmi ellu viia ning milliseks kujuneb juhtimise dünaamika. Kui ühel partneril on volikogus ülekaal ja peamised juhtpositsioonid enda käes, on raske rääkida võrdsest koostööst. Tõehetk saabub siis, kui valitsemisel ilmnevad esimesed raskused, ning saame näha, kas linnavalitsus läheb neile vastu ühtse meeskonnana või jätkub senine teineteisest distantseerumine.
töötab edasi opositsioonis, sest Rakvere inimesed väärivad, et räägitaks sisust, mitte puhkusegraafikutest ja vaktsiinidest. Erinevalt koalitsiooni omavahel ära jagatavatest tasulistest linnavalitsuse ja linnaasutuste nõukogude kohtadest jätkavad meie kandidaadid tasuta tööd volikogu komisjonides, et Rakvere ei hääbuks, vaid kasvaks. Me ei ole siin kellegi mugavuseks, vaid selleks, et Rakvere areng saaks aus ja põhimõttekindel.