Alates 2018. aastast on Eestis kehtinud nn. EKREIKE maksuküür, mis on karistanud töökaid ja edasipüüdlikke inimesi. Uuest aastast see kaob – palgateenijale jääb kuni 1848 eurot aastas rohkem kätte.
Maksusüsteem ei peaks olema vahend, millega karistada edasipüüdlikkust ja inimeste pingutusi paremale elule. Just seepärast kaotame tuleva aasta riigieelarvega paljuräägitud maksuküüru.
Praeguse süsteemi järgi hakkab tulumaksuvaba miinimum järk-järgult vähenema alates 1200 eurost kuus ja kaob sootuks 2100 euro juures. Nii juhtubki, et just enamik palgasaajaid – sealhulgas õpetajad, päästjad, meditsiinitöötajad, oskustöölised – maksavad sisuliselt kõrgemat tulumaksu kui need, kelle sissetulekud jäävad kas alla või üle selle vahemiku. See pole ei õiglane ega motiveeriv.
Tõtt öelda on EKREIKE 6000-astmeline tulumaksusüsteem olnud selle loomisest saati üks arusaamatu ja keeruline projekt. Ilmselt enamik meist ei saa tänaseni sellest lõpuni aru. Küll aga pole paljudele võõras olukord, kus palgatõusu järel avastad igakevadist tulumaksutagastust vaadates, et oled ühtäkki riigile hoopis võlgu. Või ka see halb üllatus, kui palgatõusu saades on see oluliselt väiksem, kui ta tavapärase 22%-tulumaksumäära juures olema peaks.
Kuni 1848 eurot aastas rohkem kätte
- jaanuarist 2026 jõustuva tulumaksureformiga taastub ühetaoline tulumaksuvaba miinimum 700 eurot kuus – lihtne ja arusaadav kõigile. Pensioniealistele jääb maksuvaba tulu ka edaspidi kõrgem, 776 eurot kuus.
Kui võtta näiteks Lääne-Virumaa keskmine palk 1691 eurot, siis on võit kuus 89 eurot, aastas seega kokku 1063 eurot. Kolme lapsega pere, kus mõlemad vanemad teenivad selles suurusjärgus palka, võidab kokku üle 2100 euro aastas. See on arvestatav võit, mis annab tuntava toe pere rahakotile.
Need, kelle palk ületab 2100 euro piiri, saavad 154 eurot kuus ehk 1848 eurot aastas rohkem kätte. Seega toob maksumuudatus sisuliselt 13. lisapalga aastas.
Oluline on aga see, et riik ei karista enam palgakasvu – iga palgatõus toob nüüd ka päriselt suurema sissetuleku.
Majandusele uus hingamine
Koos maksuküüru kaotamise, tulumaksutõusu ärajätmise ja euribori langusega jääb Eesti inimestele ja ettevõtetele järgmise aasta jooksul üle miljardi euro rohkem kätte. See annab majandusele vajaliku tõuke ja inimestele kindlustunde, et nende töö ja pingutus tasuvad end ära.
Maksuküüru kaotamine on üks viimaste aastate õiglasemaid maksumuudatusi – vääritud võit neile, kes iga päev oma töö ja maksudega riigi toimimise eest hoolitsevad.