Kuigi meie seas leidub endiselt pessimiste, kellele meeldib rääkida, kuidas kõik on kehvasti, siis arvud seda ei kinnita. Eesti Panga prognoosi järgi kasvab majandus tänavu 0,6 protsenti ning järgnevatel aastatel üle kolme protsendi. Teatav kriitikameel on muidugi tervitatav, aga ennast ei tasu ka väiksemaks rääkida, kirjutab Reformierakonna fraktsiooni juht ja riigikogu majanduskomisjoni liige Õnne Pillak.

Neljapäeval tegi majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia «Eesti 2035» elluviimisest. See oli justkui mõtteline jätk oktoobri algul Reformierakonna fraktsiooni korraldatud arutelule Eesti majanduse tulevikust. Ka toona arutasime majandus- ja tööstusministri, e-residentsuse juhi ja Eesti Asutajate Seltsi presidendiga, milline on Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade.

Rohkem kui kunagi varem on selge, et majanduse kestlik areng algab julgeolekust. Kaitsevõime tugevdamine, et siia julgetaks investeerida ning bürokraatia vähendamine ühes maksukoormuse langetamisega, et liigsed reeglid ja koormised ei pärsiks ettevõtlikkust, on sammud, mida riik saab majandusele hoo andmiseks teha.

«Bürokraatia ja riigi kulud alla» – see oli ka ettevõtjate selge ootus, mille asutajate seltsi president Allan Martinson oktoobrikuisel majanduse arutelul meile edastas. Selle nimel töötame.

Peaministri majanduskasvu ja efektiivsuse nõukojale on esitatud üle 600 bürokraatia vähendamise ettepaneku. Samuti on meil ambitsioonikas eesmärk, et enam kui 400 riikliku aruande asemel hakkaksid andmed riigi ja ettevõtjate vahel liikuma reaalajas ja automaatselt. See võimaldab ettevõtjatel keskenduda oma põhitegevusele, mitte aruannete täitmisele.

Jätkub ka riigi tööjõu- ja majandamiskulude varem kokku lepitud kärbe, kokku 1,4 miljardi euro ulatuses. 2026. aastal lisandub sellele täiendav ühekordne lisakärbe ja eelarverevisjon koos protsendikärpega, kokku ca 245 miljonit eurot. Järgmisel aastal on riigieelarve puudujääk kasvanud kaitsekulude tõttu küll 4,5 protsenti SKTst, kuid 2029. aastaks kahandame seda 3,6 protsendini.

Tuleval aastal annavad majandusele lisahoogu eelarvepoliitilised otsused. Sotside eestvedamisel sündinud ideest maksustada ettevõtete kasumid oleme loobunud. Samuti on otsustatud kurikuulsa maksuküüru kaotamine. Järgmise aasta jaanuarist on maksuküür ajalugu. Loodetavasti jäädavalt.

Majanduse oodatust parem seis ühes riigi kulude koomale tõmbamisega annavad meile võimaluse jätta ära ka järgmiseks aastaks planeeritud tulumaksu 2-protsendilise tõusu. Tegemist on Eesti ajaloo suurima maksulangetusega, mis jätab keskmise palga saajale ühe kuupalga aastas rohkem kätte. Kui on võimalik pakkuda pärast aastaid kestnud kriiside lainet inimestele mõningaid leevendusi, siis minu arvates on see mõistlik.

Perele, kus üks vanem töötab näiteks õpetajana ja teenib 2133-eurost kuupalka, ja teine vanem teenib Eesti keskmist palka ehk 2126 eurot, jätavad need maksulangetused aastas 3696 eurot rohkem kätte. See on raha, mida sellel perel sel aastal ei ole, aga järgmisel aastal on. Nii lihtne see ongi.

Nii nagu kasvanud kaitsekulud jõuavad Eesti majandusse, jõuab ka inimestele rohkem kätte jäänud raha ringiga majandusse tagasi, hoogustades samuti majanduskasvu.

Lõpetuseks tuletan ka meelde, et kui kasvab majandus, kasvavad ka pensionid. Järgmisel aastal tõuseb keskmine pension prognoosi kohaselt 861 euroni. Niisiis pingutagem, et majandus oleks tugev, sest siis kasvavad palgad ja saame paremini aidata ka neid, kes suuremat tuge vajavad.