Majandus- ja taristusminister Erkki Keldo ettekanne 6. novembril parlamendis toimunud riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” arutelul.
Austatud juhataja, austatud Riigikogu liikmed, head kuulajad!
Teen ülevaate nii Eesti 2035 valdkondlike eesmärkide täitmise edusammudest kui ka sellest, millisel kursil on meie majandus ja selle konkurentsivõime ning mida selle kasvatamiseks teeme.
OLUKORRAST MAJANDUSES
Eesti majanduse väljavaated on head. Mitmete näitajate järgi on majandus taastumas – ekspordi, tööstuse ja jaemüügi kasv ning elavnenud laenuturg viitavad paranemisele alates eelmise aasta keskpaigast. Konjunktuuriinstituudi oktoobri kindlustunde baromeetri kohaselt jõudis tarbija kindlustunne viimase 15 kuu kõrgeimale tasemele. Nendin, et see on veel endiselt madal, aga suund on samm-haaval paremuse poole.
Ka eksperdid on optimistlikud: Eesti Panga prognoosi järgi kasvab majandus tänavu 0,6 protsenti ning järgnevatel aastatel üle 3 protsendi. Optimistina usun, et tänavu taastume ja järgnevatel aastatel kiireneb kasv veelgi. Meil on eeldused tõusta üheks kiiremini kasvava ja areneva majandusega riigiks Euroopas.
Majanduse kestlik areng algab aga julgeolekust – stabiilne ja kaitstud riik on tugev majanduse alus. Oleme oma riigi kaitsmisesse panustamisel esirinnas: panustame edaspidi kaitsevõimesse vähemalt 5 protsenti SKP-st. Need investeeringud mitte ainult ei tugevda riigikaitset, vaid toetavad ka kodumaist majandust – 2024. aastal oli kaitsekulude panus majandusse rekordiline, ligi 490 miljonit eurot.
Nüüd aga lähemalt tegevustest, mis aitavad muuta meie majandust ja ettevõtluskeskkonda konkurentsivõimelisemaks. Rõhutan taas mantrat, et riik majandust ei juhi ega peakski. Valitsuse ülesanne on teha otsuseid, mis muudavad ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Seega oleme majanduspoliitikas võtnud kindla suuna ettevõtjasõbralikkuse, teadmusmahuka majanduse ja kõrgema lisandväärtuse poole.
EBAVAJALIKUL BÜROKRAATIAL POLE EESTIS KOHTA
Oleme valitsuses võtnud eesmärgiks, et ettevõtjatel peab Eestis asjaajamine olema lihtne. Meil on selge hoiak, et ebavajalikul bürokraatial Eestis kohta pole. Ettevõtja peab saama tegeleda oma äri arendamise ja kasvatamisega, mitte ajale jalgu jäänud nõuete ja reeglite või sadade aruannete täitmisega.
Peaministri majanduskasvu ja efektiivsuse nõukojale on esitatud üle 600 bürokraatia vähendamise ettepaneku. Nendele lisanduvad ministeeriumite ja ametite ettepanekud. MKMile on laekunud 171 ettepanekut. Valitsuse heakskiidu on saanud 132, Riigikogu menetluses on 14 ja ellu viidud 3 ettepanekut. Siinkohal pean vajalikuks selgitada, et mõni ettepanek vajab määruse muutmist või tühistamist, teine aga seaduse muutmist ning kolmas üldse Euroopa Liidu suunal tööd. Igapäevane aktiivne töö ministeeriumis käib ja tempo on meil hea.
Lisaks koormab ettevõtjaid aruannete täitmine. Ka selle mure lahendamisel oleme võtnud selge suuna reaalajamajanduse poole. Meil on ambitsioonikas eesmärk, et enam kui 400 riikliku aruande asemel hakkaksid andmed riigi ja ettevõtjate vahel liikuma reaalajas ja automaatselt. Nii saame lahti ettevõtjate ühest tüütust koormast ehk riik ei küsi samu andmeid mitu korda. Selline lahendus oleks maailmas unikaalne.
Esimeses etapis ehk aastaks 2027 on eesmärk standardiseerida 150 sagedasemat aruannet ning aidata asutustel luua võimekus nende vastuvõtmiseks. Keskendume aruannetele, mis tekitavad ettevõtjatele suurimat halduskoormust. Tänaseks on korrastatud 80 aruannet.
Näiteks on Statistikaamet juba loonud võimaluse palga- ja tööjõuandmete automatiseeritud vastuvõtuks. See tähendab, et ettevõtted, kus kasutatakse andmete automaatse edastamise võimekusega majandustarkvara, ei pea enam palga- ja tööjõuga seonduvaid küsimustikke täitma.
Andmepõhisele aruandlusele üleminek aitab viie aasta jooksul ainuüksi majandusaasta aruannete, käibemaksudeklaratsioonide ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni täitmiselt ettevõtjatel 132 miljonit ja riigil 1,7 miljonit eurot kokku hoida.
PÜSIME INVESTEERINGUTE MEELITAMISEL JA SOODUSTAMISEL KONKURENTSIS
Mida rohkem on ettevõtjatel aega, mida vähem riik segab, seda paremini saavad nad keskenduda oma äri arendamisele ja kasvatamisele. Eesti majanduse jätkusuutliku arengu jaoks on oluline, et siia investeeritakse.
Suuremahuliste investeeringute soodustamiseks lõime esimest korda Eesti riigi ajaloos toetusmeetme, mis aitab vähemalt 100-miljonilistel investeeringutel jõuda Eesti majandusse. Esimesed kolm projekti kogumahuga 400 miljonit eurot avalikustasime septembris. Need investeeringud on läbi laekuvate maksude, loodavate töökohtade ja Eesti tööstuse arengu oluliseks tõukeks Eesti majandusele ja selle konkurentsivõime kasvule.
Olgugi et Eesti väärtuspakkumisest oli taoline meede puudu, siis edaspidi oleme võtnud suuna liikuda riiklikelt otsetoetustelt rohkem käenduste, laenude ja garantiide peale. Selle alla kuuluvad näiteks ekspordigarantii ja ka peagi tulev innovatsioonilaen, mis on mõeldud kõrgema riskiga teadus- ja tehnoloogiamahukatele ettevõtetele oma toodete ja teenuste arendamiseks ning tootmise laiendamiseks.
Käenduste ja laenumahtude suurendamine ning riigiabi lubade andmisel erandite tegemine on meetmed, mis ei nõua riigilt täiendavaid rahalisi vahendeid, aga võimaldavad ettevõtetel avada uusi turge, kasvada ja areneda.
Lisaks on EISi all riiklik fondivalitseja Smartcap, kes aitab tehnoloogiaettevõtetel parandada kapitali kättesaadavust. SmartCapi juurde on loodud ka kaitsefond, millesse on riik investeerinud 100 miljonit eurot, mida fond omakorda saab investeerida kaitsetööstuse valdkonna ettevõtetesse või fondidesse, julgustades sellega ka väliskapitali jõudmist Eesti kaitsetööstusse.
Lisaks oleme oma euroraha vahendid ümber planeerinud. Suuname ca 24 miljonit eurot kaitsetööstuse ettevõtetele tootearenduse toetusesse, et aidata meie kaitsetööstusel arendada uudseid lahendusi ja seeläbi luua suure ekspordipotentsiaaliga tooteid ja teenuseid.
KIIREMAD PLANEERINGUD NING LÄBIMÕELDUD MAA- JA RUUMIKASUTUS
Investeerimisotsuse tegemisel mängivad lisaks toetustele olulist rolli ka muud tegurid, näiteks planeeringute ja loamenetluste kiirus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse lisandus sellest aastast planeeringute ning maa- ja ruumiloome valdkond. Põhjusel, et see käiks ettevõtluskeskkonnaga ühte jalga. Aastaid on räägitud planeeringute lihtsustamisest, kuid nüüd on see päriselt prioriteet. Esimesed planeerimisseaduse muudatused on Riigikogus ning valmistame ette järgmiseid etappe.
Uuendused toovad kaasa mitme protsessi lühenemise, muu hulgas tekib omavalitsustel senisest laiem võimalus lahendada ajakulukate detailplaneeringute ehituslikud küsimused projekteerimistingimustega, mis võib vähendada menetlusele kuluvat aega aastate võrra. Edaspidi saab muuta detailplaneeringut, ei pea kehtestama uut.
Lisaks seaduse muutmisele töötame välja pikema vaatega lahendusi: kiirraja väljatöötamine strateegiliselt olulistele investeeringutele, ettevõtlus- ja tööstusalade kaardistamine ja kaardirakenduse loomine. Lisaks loome keskse kontaktpunkti, kes on ettevõtjale partneriks ja abiliseks, et asjad saaksid riigiasutustega efektiivselt aetud.
Ka meil rahvana lasub vastutus. Pidev kohalike kogukondade vastuseis piirkonda tulevatele tootmistele, tuule- ja päikeseparkidele pidurdab riigi arengut ja majanduse kasvu. Kui me muudame oma kodumaa üleriigiliseks keelualaks, siis ei saa tekkida uusi töökohti, elujärg ei parane ja peatub regionaalne areng. Usun ja loodan, et meist keegi ei soovi seda.
Küll aga aitab uute tööstuste tõhusamale rajamisele kaasa eelisarendusalade kaardistamine ja loomine. Nii on ettevõtjal lihtsam oma investeeringuks koht välja valida ja kohalikule kogukonnale ei teki ootamatuid üllatusi. Ka valmiv üleriigiline planeering “Eesti 2050” aitab otsustada, kuidas kujundada tasakaalustatud asustust, tugevdada piirkondi ja tagada kestlik elu- ning ettevõtluskeskkond.
TARK TÖÖSTUS ON MEIE MAJANDUSE NURGAKIVI
Kui lubame ettevõtlusel kasvada, saab seda hoogsamalt teha ka majandus. Eesti konkurentsivõime ja jõukus kasvavad siis, kui tööstus muutub teadmuspõhisemaks ja targemaks. See tähendab digitaliseerimist, automatiseerimist ning panustamist senisest enam teadus- ja arendustegevusse.
Eurostati andmete järgi on riikide panus teadus- ja arendustegevustesse (TA) viimase kümne aastaga kasvanud poole võrra. Eriti rõõmustav oli näha, et 2023. aastal oli Eesti avaliku sektori TA-tegevuste investeeringute maht osakaaluna SKP-st Euroopa Liidus teisel kohal pärast Saksamaad. Eelmisel aastal hoidsime tugevat positsiooni kümne suurima panustaja seas ning edestame näiteks Rootsit, mis on muidu teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni eestvedaja.
Märkimist väärib ka see, et investeerime tööstuse ja tehnoloogia valdkonnas elaniku kohta rohkem kui Soome ja Rootsi, oleme lausa viiendal kohal. Riigieelarvest suuname igal aastal teadus- ja arendustegevusele ühe protsendi SKP-st ehk üle 440 miljoni euro. Eesmärk on saavutatud taset hoida.
Statistikaameti andmetel on ka Eesti ettevõtted üha enam investeerimas arendustegevustesse – 2023. aastal investeeris erasektor TA-sse 405 miljonit eurot (1,08% SKPst), mida on rohkem kui kunagi varem. Niisamuti oli suurim ka ettevõtete arv, kes TA-sse investeerisid. Näha on ka seda, et teadusesse pandud raha jõuab lahendusteni, mis väärivad kaitsmist. 2024. aastal esitati Eestist Euroopa patendiametile 74 taotlust, mis oli läbi ajaloo parim tulemus ehk patenteerimine on meil kasvutrendis. Lisaks töötab Eestis praegu rohkem teadlasi ja insenere kui kunagi varem.
TA-investeeringute trend on erasektoris küll positiivne, kuid jääme siiski 2035. aastaks seatud kaheprotsendilisest eesmärgist veel maha. Samas on tegu väga ambitsioonika eesmärgiga ning Euroopa Liidus täidab seda vaid viis riiki (Soome, Rootsi, Belgia, Austria ja Saksamaa). Küll aga oleme loonud mitmeid tugimeetmeid ja algatusi, mis aitavad eesmärgini lähemale jõuda.
Näiteks, EISi all olev rakendusuuringute programm (RUP), mille abil motiveerime ettevõtteid teaduspõhisesse innovatsiooni panustama ja viima läbi arendustöid. Senine statistika näitab, et rakendusuuringuid teostanud ettevõtted on edukad – nende tootlikkus on 120% Euroopa Liidu keskmisest, samuti on nende käive kasvanud jõudsamalt kui ettevõtjatel, kes arendustegevusega ei tegele.
Metroserti juures tegutsev rakendusuuringute keskus ühendab teaduse ja tööstuse ning aitab viia ettevõtete teaduspõhised lahendused turule. Innovatsiooni kiiremini turule aitamiseks on loomisel reaalelulised testkeskkonnad ehk regulatiivliivakastid, kus ettevõtted saavad järelevalve all testida tulevikulahendusi, mida seadusandlus veel kasutada ei võimalda. Nendeks on näiteks iseteenindusapteegid, toitu vedavad kullerrobotid jne.
Lisaks soodustame ettevõtetes innovatsiooni teadus-arendustöötaja toetusega, mis tähendab, et kui palkad endale firmasse teadlase või inseneri, siis riik maksab kuni 50 protsenti töötaja tulumaksust tagasi. Kui kevadises voorus rahastati enam kui 200 ettevõtet, siis nüüd juba üle 260 ettevõtte.
Põhjamaadele järele jõudmiseks peab lisaks teadus- ja arendustööle kasvama ka ettevõtete tootlikkus. Seatud on eesmärk, et Eesti tööjõu tootlikkus on aastaks 2035 Euroopa Liidu keskmisest 110 protsenti. Kriiside tõttu on see viimastel aastatel olnud langustrendis. Viimastel aastatel on hõive püsinud kõrge, kuid SKP tagasihoidlik. See on endaga kaasa toonud tootlikkuse languse suhtena Euroopa Liidu keskmisesse.
Nii teadus- ja arendustegevus kui ka tootlikkuse kasv käivad edaspidi käsikäes tehisaru kasutuselevõtuga, mis puudutab peaaegu kõiki eluvaldkondi ja muudab ka tööturgu. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni hinnangul kaob tehisintellekti laiemal kasutamisel üksnes väike osa töökohti (u 5 protsenti), kuid umbes iga neljas töökoht kujundatakse ümber. Seega ei too tehisintellekti kiire levik kaasa niivõrd töökohtade kadumist, vaid töö sisu muutumist.
See tähendab, et ettevõtete uued vajadused muudavad ootusi töötajate oskustele ning riigi roll on neid muutusi toetada. Peame koos panustama täiend- ja ümberõppesse, et tehisintellekti kasutuselevõtt looks lisandväärtust, mitte ei süvendaks ebavõrdsust.
EKSPORT KUI MAJANDUSE KASVUMOOTOR
Riigi ootused lisaks tootlikkuse suurenemisele ja teadus- arendustegevusele on kasvav eksport. Eesti majandusest üle 75 protsendi ehk kolmveerand on eksport ja kui soovime seda kasvatada, tuleb meil senisest enam oma kaupu ja teenuseid väljapoole müüa.
Ettevõtjad peaksid julgema mõelda suuremalt ning teeme riigina parima, et vundament selleks oleks võimalikult hea. Eesti ettevõtete positsiooni globaalsel turul tugevdame eksporditegevuste kavaga, millega kasvatame eksportivate ettevõtete arvu ja ekspordi mahtu.
Eksporditegevuste kavaga oleme määranud kaheksa fookussektorit, millele suuname senisest enam ressursse: lisaks IT-sektorile on fookuses puidutööstus, merendus, toidu- ja joogitööstus, masina- ja metallitööstus, kaitsetööstus, rohe- ja tervisetehnoloogiad.
2024.aastal moodustasid teenused Eesti ekspordist ligi 41 protsenti. Eriti jõudsalt on kasvanud IT-teenuste eksport, mis viimase kümne aastaga on suurenenud enam kui kuus korda. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate sektor on kujunenud meie selgeks edulooks – see mitte ainult ei tugevda Eesti positsiooni globaalsel turul, vaid loob ka kõrgema lisandväärtusega töökohad ja suurendab ettevõtete konkurentsivõimet. Oleme Euroopa tipus IKT-teenuste ettevõtete ja töötajate arvu osatähtsusega majanduses. Just eksport on see, mis on sektori arengut soosinud ja võimaldanud.
Lisaks arendame turismi, mis moodustab u 16 protsenti Eesti teenuste ekspordist (2023). Eesti visiitkaardina suurendab turism riigi rahvusvahelist tuntust ja meelitab siia investeeringuid ka teistesse sektoritesse. Koostöös ettevõtjatega leppisime kokku eesmärgis kahekordistada aastaks 2035 turismi lisandväärtus 4,3 miljardi euroni. Selle saavutamiseks on paigas tegevused, mis aitavad tuua Eestisse rohkem äri- ja sündmusturiste ning leevendavad kitsaskohti ettevõtluskeskkonnas. Näiteks on kavas toetada suuremas mahus uute lennuliinide Eestisse toomist, lennugraafikute tihendamist ja panustada suurürituste hoone rajamisse.
Ka riigil on meie saatkondade, EISi välisesinduste, riigikogu liikmete, ministrite ja riigiametnike kaudu oluline roll meie kodumaa turundamisel ja uutele turgudele pääsemise lihtsustamisel. Läbi äridiplomaatia ehk tutvustades meie ettevõtteid rahvusvahelistel kohtumistel, esinemistel ja visiitidel, on riigil kasutada väärtuslik ressurss, mis teinekord võib osutuda mõjusamaks kui rahaline toetus.
Ekspordiks vajaliku referentsi saavad ettevõtted ka läbi innovatsioonihangete. Riigi usaldus oma ettevõtete uute kõrgtehnoloogiliste ja innovaatiliste toodete ja teenuste vastu on välisturgudel üheks kvaliteedinäitajaks.
TUGEV JA TASAKAALUS TÖÖTURG NING VÕRDNE ÜHISKOND
Kui eksport saab vajaliku hoo sisse ja püsib tugev, kasvab nõudlus rohkemate kõrgepalgaliste töökäte järele. Hoolimata keerulistest aegadest on tööturg püsinud tugev.
Tööjõus osalemise määr (15-74-aastased) kasvas 2023. aastal 73,9 protsendilt 2024. aastal 74,6 protsendini. See on märkimisväärne kasv, arvestades, et Eesti pikaajaline siht aastaks 2035 on 72 protsenti. Oleme selle eesmärgi juba ammu täitnud.
Tööjõus osalemise määra saab vaadelda ka kitsamas vanuserühmas (15–64), mis on Eurostati standard ja võimaldab otsest võrdlust Euroopa Liidu (EL) riikidega. Just selles vanuserühmas on Eesti positsioon eriti tugev – oleme neljandal kohal kogu Euroopa Liidus.
Samas on jätkuvalt lähituleviku väljakutseteks noored, kes ei õpi ega tööta. Noorte töötuse määr kasvas Eestis 2023–2024 perioodil kõige rohkem kogu EL-is. See viitab vajadusele keskenduda noorte kaasamisele ja ennetavatele meetmetele, et hoida tööturu positiivset trendi.
Noored on tööturul oodatud ja nende toimetulek on meie majanduse jätkusuutlikkuse võti. Üks peamisi samme on noorte töötamise reeglite paindlikumaks muutmine. Mida lihtsam ja bürokraatiavabam on see nii noore kui tööandja jaoks, seda suurema tõenäosusega töövõimalusi noortele tekib.
Kaasaegne tööturg nõuab paindlikkust kõigis vanuserühmades, mistõttu loome paremaid tingimusi inimeste kaasamiseks. Näiteks on Riigikogus arutlemisel töölepinguseaduse muudatused, mis lubavad töötajal ja tööandjal paindlikke tööaegu kokku leppida.
Samal ajal napib mõnes sektoris oskustega töötajaid, millele viitavad nii OSKA raport kui ka ettevõtjad, kelle jaoks on vajalike oskustega töötajate puudus kasvupiduriks. Leevendame probleemi näiteks kutseharidusreformiga, viies õppekavad paremini vastavusse tööturu vajadustega ja tagades oskustöötajate järelkasvu.
Tööturgu kaasajastades peame lisaks oskustele pöörama tähelepanu ka sellele, et kõikidel inimestel oleksid eri eluvaldkondades võrdsed võimalused ja tingimused. Samaväärse töö eest peavad saama inimesed võrdset palka. Sooline palgalõhe on viimase kümne aasta jooksul vähenenud üle 40 protsendi, kuid viimase kolme aasta jooksul on langus pidurdunud.
Palgalõhe näitaja eesmärk on aastaks 2030 8,5 protsenti. Palgalõhe oli 2024. aastal 13,2 protsenti. 2035. aasta eesmärk on 5 protsenti. Kuigi viimased aastad pole toonud sama hoogsat langust, on pikaajaline trend positiivne. Lõhe vähendamiseks on muu hulgas loodud digilahendus nimega Palgapeegel, mille abil saavad tööandjad analüüsida palgalõhe enda ettevõttes.
KINDLALT KAITSTUD, MOODSA TÖÖSTUSEGA VABADE KODANIKE RIIK
Lõpetuseks.
Jõukamaks ja edukamaks saame vaid koos panustades – riik, ettevõtted ja kogu ühiskond. Praegune aeg on ettevõtjatele murranguline: muutused maailmas sunnivad äriplaane ümber hindama. Sama peab tegema ka riik ja ühiskond tervikuna, küsides, kas senised fookused viivad meid edasi.
Majanduse kasvatamisel pole vaid üht võluvitsa. Peame järjekindlalt tegutsema mitmel rindel. Meil kõigil on kasvule kaasaaitamisel oma roll. Riigina hoolitseme selle eest, et Eestis on turvaline, ettevõtluskeskkond konkurentsivõimeline ja bürokraatlikud pidurid ei takista ettevõtete arengut ja kasvu.
Teisalt on meil ka ühiskondlikke pidureid, näiteks riigi arengut pärssiv mitte-minu-tagaaeda mentaliteet või pidev lae mustaks värvimine, samal ajal kui faktid ja statistika näitavad vastupidist. Ka ühiskonnal tervikuna lasub vastutus.
Pideva ebakonstruktiivse pessimismi külvamisega ei loo me kindlustunnet ega soodusta majanduse kasvu. Kui tahame arenevat ettevõtlust ja jätkusutlikku majanduskasvu, tuleb jõuda aruteludest otsuste ja tegudeni, et me ei peaks viie või kümne aasta pärast endiselt kiruma, et riigi ja ettevõtete areng toppab.
Eesti on väike, ent nutikas ja tõhus, nii kaitses kui ka majanduses. Jätkame igapäevaselt tööd selle nimel, et meie julgeolek oleks tagatud ja kasvaks kindlustunne, mis kannustab looma, olgu selleks peret või ettevõtet. Teeme praktilisi ja kauaoodatud samme, et olla kindlalt kaitstud ja moodsa ettevõtluskeskkonnaga vabade kodanike riik. Riik, mis töötab kodanike ja ettevõtete kasuks ja nendega koos.
Aitäh!