Austatud juhataja, austatud Riigikogu liikmed, head kuulajad!
Eesti majanduse tuleviku väljavaated on head. Mitmete näitajate põhjab saab öelda, et majandus kosub ja elavneb. Näiteks ekspordi, tööstuse ja jaemüügi edenemine, aga ka aktiivsemaks muutunud laenuturg viitavad, et alates eelmise aasta keskpaigast on mitmel tegevusalal läinud paremini.
Ka erinevad eksperdid on üldiselt optimistlikud, et Eesti majanduse taastumine jätkub. Eesti Panga värske prognoosi järgi ulatub Eesti tänavune majanduskasv 0,6 protsendini ja kahel järgmisel aastal juba üle 3 protsendi.
Optimistina ütleksin, et sel aastal taastume, kuid järgnevatel aastatel liigume juba enesekindlalt kasvu suunas. Võimalik, et meist saab Euroopa üks kiiremini kasvava majandusega riik. Eeldused on head ja teeme ka ise igapäevaselt selle nimel tööd.
Mida me siis täpsemalt teeme ja milline on nägemus majanduse tulevikust pikemas vaates?
Alustan julgeolekust, mis on praeguses turbulentses olukorras vundament selleks, et majandus saaks kasvada ja areneda. Konkurentsivõimelise majanduskeskkonna kõrval on olulisimaks garantiiks ettevõtjatele kindlustunne, et Eesti on kaitstud.
Õnneks on Eestis turvaline, sest palju tööd selleks on juba ära tehtud. Oleme kaitsevõimesse panustamisel esirinnas ja teistele eeskujuks. Jätkame jõuliselt meie riigi kaitsevõimesse panustamist. 2026. aasta riigieelarves on kaitsekulud vähemalt 5 protsenti SKP-st ja on seda ka järgnevatel aastatel.
Kaitsekulude kasv võrreldes 2025. aastaga on üle 840 miljoni euro. See tähendab, et järgmise nelja aasta jooksul lisandub kaitsekuludesse 2,8 miljardit eurot. Kokku on Eesti kaitsekulud järgmisel nelja aastal üle 10 miljardi euro. Need on meeletud summad, mis ei ole eesmärk omaette, kuid näitab ära mida, millises mahus ja kui kiiresti saame endale lubada. Positiivne on ka see, et kaitseinvesteeringutest suur osa toetab kodumaist majandust. Panus riigi majandusse oli 2024. aastal kõigi aegade suurim, ligi 490 miljonit eurot.
Nüüd aga lähemalt sellest, millisena me Eesti majandust näha soovime, mida oleme selleks juba teinud ja mis vajab veel tööd.
Olen korduvalt rõhutanud, et riik majandust ei juhi ega peakski. Valitsuse ülesanne on teha otsuseid, mis muudavad majandust ja ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks, konkurentsivõimelisemaks. Seega oleme majanduspoliitikas võtnud kindla suuna ettevõtjasõbralikkuse, teadmusmahuka majanduse ja kõrgema lisandväärtuse poole.
Esiteks peame majandusarengus järgmise sammu tegemiseks ühiskonnas liikuma kokkuhoiu- ja maksudebatist edasi selleni, kuidas kasvatame riigi jõukust ja loome tooteid ja teenuseid, mis jõuaksid kõrgema hinna eest kodumaapiiridest laia maailma. Avaliku sektori kokkuhoid ja efektiivsus on ülioluline ja peaks olema osa n-ö igapäeva hügieenist, aga majanduse ja konkurentsivõime kasv üksi sealt ei tule.
Meie majandus on väike ja avatud ning ca 80% sellest moodustab eksport. Seega kui soovime kasvu, tuleb meil oma kaupu ja teenuseid väljapoole müüa. Ettevõtete ekspordikasvu toetamiseks on valminud eksporditegevuste kava, millega tugevdame Eesti ettevõtete positsiooni globaalsel turul. Kava keskendub ekspordivõimekuse kasvatamisele, turgude mitmekesistamisele, Eesti maine strateegilisele kujundamisele ning riigi ja ettevõtjate koostöö süvendamisele. Meie eesmärk on, et aastaks 2028 kasvab enam kui 10 miljoni euro eest aastas eksportivate ettevõtete arv 615-lt 700-le. Samuti on eesmärk, et ekspordi maht kasvab järgmise nelja aastaga 30 miljardilt 43 miljardi euroni.
Ekspordi kasvu toeks rohkemate ressursside suunamisel on oma roll ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse reformil (EIS). Struktuurimuudatused ja teenuste revisjon on selleks vajalik, et suunata tähelepanu just sinna, kus on majandusele kõige suurem positiivne mõju. Eksport seda kahtlemata on. Väikesel riigil on ressursid alati piiratud, mistõttu peame fookust hoidma kogu ettevõtte elukaarel, mis on EISi kliendikesksema lähenemise reformi mõte.
Lisaks ekspordimahu kasvule on oluline, mida me ekspordime ja kas see on konkurentsivõimeline. Siin tuleb mängu teadus, mis on ja peab olema Eesti majanduse arengumootor. Läbi teadus- ja arendustegevuse muutub meie majandus teadmuspõhisemaks, see võimaldab targa ettevõtluse esiletõusu ning suurendab konkurentsivõimet ja tööviljakust. See omakorda mõjutab laialt kogu ühiskonda.
Kui lubame ettevõtetel kasvada, saab ka seda hoogsamalt teha ka meie majandus. Jõukaks saamiseks on nii riigil tervikuna kui ka omavalitsustel ja kogukondadel vaja teadmuspõhist ja tarka tööstust. See tähendab digitaliseerimist, automatiseerimist, tehisintellekti kasutamist ning panustamist senisest enam teadus- ja arendustegevusse. Näen erinevaid ettevõtteid külastades, et paljud seda juba teevad või liiguvad usinalt selles suunas.
Kui vaadata sisse statistikasse, siis Eurostati hiljuti avaldatud andmed näitavad, et riikide panus teadus- ja arendustegevustesse (TA) on viimase 10 aastaga kasvanud poole võrra. Eriti rõõmustav oli näha, et 2023. aastal oli Eesti avaliku sektori TA-tegevuste investeeringute maht osakaaluna SKP-st Euroopa Liidus teisel kohal pärast Saksamaad. Riigieelarvest suuname igal aastal teadus- ja arendustegevusele 1 protsent SKP-st ehk üle 440 miljoni euro. Eesmärk on saavutatud taset hoida.
Statistikaameti andmetel on ka Eesti ettevõtted üha enam investeerimas arendustegevustesse – 2023. aastal investeeris erasektor TA-sse 405 miljonit eurot (1,08% SKPst), mida on rohkem kui kunagi varem. Kuigi trend on positiivne, siis see ei ole veel piisav. Erasektori suurema panuse hoogustamiseks oleme loonud mitmeid tugimeetmeid ja algatusi.
Näiteks, EISi all olev rakendusuuringute programm (RUP), mille abil motiveerime ettevõtteid teaduspõhisesse innovatsiooni panustama ja viima läbi arendustöid – toetuse abil saab luua ja testida prototüüpe ning läbi viia esmaseid valideerimisi. Programmiga rahastame umbes 40 miljoni euro ulatuses projekte aastas. Senine statistika näitab, et rakendusuuringuid teostanud ettevõtted on edukad – nende tootlikkus on 120% Euroopa Liidu keskmisest, mis on rohkem kui meie siht. Samuti on nende ettevõtete käive kasvanud jõudsamalt kui ettevõtjatel, kes arendustegevusega ei tegele.
Kuigi Eesti paistab uute tehnoloogiate arendamises silma, on seni meie üheks suurimaks väljakutseks olnud selle sama tehnoloogia reaalne kasutamine ettevõtluses. Nii lõimegi Metroserti juures toimetava rakendusuuringute keskuse, mis seda probleemi lahendab.
Selleks investeerisime 16 miljonit eurot, et oleks võimalik testlaborid välja ehitada, kuid edaspidi on eesmärk, et kõik ärisuunad suudaksid ise end turutingimustel ära majandada. Ärisuundadeks on biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmete tark kasutus.
Innovatsiooni kiiremini turule jõudmiseks on loomisel reaalelulised testkeskkonnad ehk regulatiivliivakastid, kus ettevõtted saavad järelevalve all testida tulevikulahendusi, mida seadusandlus veel kasutada ei võimalda. See tähendab, et ettevõtjad saavad edaspidi innovaatilisi ärimudeleid ja tehnoloogiaid kiiremini turule tuua. Ettevõtja ja riik saavad koguda andmeid, et arendada päriselule vastavaid tooteid ning täiendada ja kaasajastada seadusandlust. Nt iseteenindusapteegid, toitu vedavad kullerrobotid jne.
Lisaks soodustame ettevõtetes innovatsiooni teadus-arendustöötaja toetusega, mis tähendab, et kui palkad endale firmasse teadlase või inseneri, siis riik maksab kuni 50 protsenti arendustöötaja tulumaksust tagasi. Ka selle toetuse eesmärk on hoogustada kallimate ning konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste osakaalu kasvu Eesti majanduses.
Kui kevadises voorus rahastati enam kui 200 ettevõtet üle Eesti kogusummas ligi 2,2 miljonit eurot, siis nüüd juba üle 260 ettevõtte kogusummas ligi 3 miljonit eurot. Toetus aitas palka maksta 1700 kõrgelt kvalifitseeritud eksperdile. Palgatoetuse suurenev populaarsus näitab, et ettevõtted näevad väärtust teadus- ja arendustegevustel.
Kui aastal 2015 töötas Statistikaameti andmetel erasektoris 1700 teadus- ja arendustöötajat, siis 2023 juba üle 4500. Samas tuhande elaniku kohta on see näitaja jätkuvalt üle kahe korra vähem kui näiteks Soomes või Rootsis.
Põhjamaadele järele jõudmiseks peab lisaks teadus- ja arendustööle kasvama ka ettevõtete tootlikkus. Me ei saa jätkata nii, et on vaid palgasurve ning kannatajad on ettevõtjad ja tööstustoodang.
Meil on seatud eesmärk, et Eesti tööjõu tootlikkus on aastaks 2035 Euroopa Liidu keskmisest 110 protsenti. Kriiside tõttu on see olnud viimastel aastatel langustrendis, olles 2023. aastal 77,5 protsenti. Kuid kõik eelpool väljatoodud riigipoolsed toetavad tegevused aitavad tulevikus ettevõtetel tootlikkust tõsta. Riik annab õnge, aga kala tuleb ettevõtjatel ise kinni püüda.
Nii teadus- ja arendustegevuste kui ka tootlikkuse tõstmisega jääb tulevikus käsikäes käima ka tehisaru reaalne rakendamine, mis muudab pea kõiki eluvaldkondi. See toob kaasa muutused ka tööturul. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kohaselt kaob tehisintellekti kasutuselevõtu suurenedes vaid väike osa töökohti (5%), kuid iga neljas töökoht kujundatakse ümber. Seega ei tekita tehisintellekti kasutuse kiire tõus niivõrd töökohtade kadu, vaid töö muutumist.
Ehk ettevõtete uued vajadused toovad kaasa muutusi oskustes, mida töötajatelt oodatakse, ning riigi roll on neid muutusi toetada. Peame koos investeerima täiend- ja ümberõppesse, et tehisintellekti kasutuselevõtt looks lisandväärtust, mitte ebavõrdsust.
Head majandushuvilised!
Kui liikuda teadmusmahukalt majanduselt edasi konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonnani, siis ka selle parandamiseks on lühikese aja jooksul palju ära tehtud ning mitmeid ettevõtjate poolt kaua oodatud reforme on etappide kaupa töös.
Lisaks innovatsioonile ning teadus- ja arendustegevusele on Eesti majanduse jätkusuutliku arengu jaoks oluline, et siia investeeritaks. Viimased nädalad on meie tööstussektori jaoks olnud märgilised. Ühe nädala jooksul saime tähistada kolme uue tehase avamist. Elcogen avas Euroopa suurima vesinikutehase, ABB avas globaalse hoolduskeskuse ja uue tootmisliini, Neo Performance Materials avas Euroopa suurima püsimagnetite tehase, mille toodang varustab aastas miljoni Euroopas toodetud elektriauto mootoreid.
Eelmisel nädalal avalikustasime suurinvesteeringute toetusmeetme esimesed projektid kogumahuga 400 miljonit eurot. Mitte kunagi varem ei ole Eestis korraga nii mitut sedavõrd suure investeeringu mahuga projekti avalikustatud. See on väga oluline tõuge Eesti majandusele ja selle konkurentsivõime kasvule.
Kolm ettevõtet on esimese toetusvooru edukalt läbinud ning planeerivad lähiaastate jooksul investeeringud ellu viia. Sillamäele rajatakse Eesti esimene suuremahuline rohelise vesiniku ja ammoniaagi tootmis- ning taristukompleks, Paldiski Lõunasadamasse kerkib tipptehnoloogiline gaasielektrijaam, Kehrasse rajatakse kõrgtehnoloogiline jõupaberi tootmisüksus.
Lisaks majanduslikule kasule on nendel investeeringuotsustel laiem väärtus. See annab positiivse sõnumi, et Eesti on hea koht, kus äri teha ja siia ollakse valmis investeerima.
Mis puudutab erinevaid riiklikke toetuseid, siis tahame liikuda otsetoetustelt rohkem käenduste, laenude ja garantiide peale. Selle alla kuuluvad näiteks ekspordigarantii, peagi tulev innovatsioonilaen ning loodav käendusmeede strateegiliselt oluliste suurinvesteeringute elluviimiseks Eestis.
Investeerimisotsuse tegemisel mängivad lisaks meetmetele olulist rolli muud tegurid, näiteks planeeringute ja loamenetluste kiirus.
15-20 aastat on räägitud, aga ei ole tegeletud planeeringute kiirendamise ja lihtsustamisega. Nüüd kuulub see prioriteetide hulka. Kuna Eesti on õigusriik, tähendab see, et meil tuleb mahukat seadusandlust muuta samm-sammult. Esimesed planeerimisseaduse muudatused on juba riigikogus ning valmistame ette järgmiseid etappe. Meie regionaalse arengu ja majanduse jaoks on eluliselt oluline, et projektid saaksid käivituda operatiivselt ja liigse ajakuluta.
Lisaks seaduse muutmisele on valdkonna tõhustamiseks töös teised pikaajalised muudatused: kiirraja väljatöötamine strateegiliselt olulistele investeeringutele, ettevõtlus- ja tööstusalade kaardistamine ja kaardirakenduse loomine. Lisaks loome keskse kontaktpunkti, kes on ettevõtjale partneriks ja abiliseks, et asjad saaksid riigiasutustega efektiivselt aetud.
Samas ei peitu probleem ainult seadusandluses, vaid peame ühiskonnana ka endale otsa vaatama. Peame ära otsustama, kas me soovime siia uut ja tarka ettevõtlust, kas saame tuuleparke luua ja seeläbi üle Eesti kõrgepalgalisi töökohti luua. Kuulen ja loen, et majandus peab kasvama, soodsat energiat on vaja, aga samal ajal on üleriigiliselt võimust võtnud „ärge ehitage mitte midagi mitte kuhugi mitte mingil ajal“-mentaliteet. Mida me siis soovime? Peame oskama näha uute ettevõtete piirkonda tulekus võimalust, mitte ohtu.
Kui lubame tööstustel kerkida, eksport saab vajaliku hoo sisse ja püsib tugev, kasvab nõudlus rohkemate kõrgemapalgaliste töökäte järele. Hoolimata keerulistest aegadest on tööturg püsinud tugev.
Kaasaegne tööturg nõuab aga rohkem paindlikkust igas vanuserühmas ja peame looma tingimused paremaks inimeste kaasamiseks. Riigikogus on arutlemisel töölepinguseaduse muudatused, mis võimaldavad töötajal ja tööandjal sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid ehk töötada fikseeritud koormuse asemel tööajavahemikuga. Rõhutan, et paindliku kokkulepe ei ole kohustus, vaid võimalus ning lepingu sõlmimine on kahepoolne. Näiteks Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse liige Ain Käpp on öelnud, et see on töösuhetes kümnendi parim uudis.
On ka sektoreid, kus meie enda tublidest töökätest jääb puudu. Nimelt on meil tööturul lõhed, mõnes valdkonnas on inimesi puudu ja mõnes on üle, teatud hulk inimesi on võimalik täiend- või ümberõppele suunata ja muuta haridussüsteemi tööturu vajadustele vastavaks. Küll aga näitab tööturu olukorda analüüsiv OSKA raport, et mitmete tööstussektori kasvuks vajalike erialade töökohtade täitmiseks jääb inimestest puudu. Ka ettevõtjad on pikalt rääkinud kvalifitseeritud tööjõu puudusest, mis on tööstussektori kasvu üheks pudelikaelaks. Selleks oleme valitsuses algatanud kutseharidusreformi, mis tagab selle, et tulevikus oleksid õppekavad rohkem vastavuses tööturu vajadustega ning et meil jaguks oskustega töötajaid, kes aitaksid meie majanduse kasvule.
Head kuulajad!
Jõukamaks ja edukamaks saab koos panustades – nii riik, ühiskond kui ka ettevõtted. Praegu on ettevõtjatel murranguline aeg, maailmas toimuv paneb oma tegevusi ja äriplaane üle vaatama ja ümber mõtestama. Niisamuti peab riik ja kogu ühiskond kohanema ja hindama, kas see, millele viimased aastakümned oleme keskendunud, viib meid edasi.
Eesti on kasvanud arenenud majandusega heaoluriigiks. Varasemad konkurentsieelised – odav tööjõud, odav, kuid saastav energia, ligipääs odavale toorainele – enam ei kehti ning peame majanduskeskkonna konkurentsivõimelisena hoidmisel tegema ekstra pingutusi – nii riik kui ka ettevõtjad. Aga ma tean, et saame heas ja tihedas koostöös sellega hakkama.
Majanduskasvu üks oluline komponent, lisaks eelmainitule, on ka optimism. Kui me seda endas ei leia ja ise pidevalt lage mustaks värvime, siis kasvuretsept nii hästi ei toimi. Pideva pessimismi külvamisega ei loo me kindlustunnet ega soodusta majanduse kasvu.
Meie pikaajaline edu sõltub ka meie innovatsiooninäljast ja valmisolekust mugavustsoonist väljuda. Kui tahame tulevikus jõukamat ühiskonda, paremaid palku, siis peame olema näljasemad ja julgema rohkem riskida.
Eeldused selleks on head. Me oleme küll väike riik, kuid see-eest nutikad, tõhusad ja paindlikud – see on meie väga suur konkurentsieelis, mida hindavad ja toovad esile ka välisinvestorid.
Lõpetan oma sõnavõtu rootsi ettevõtja, suurtööstuse Hanza asutaja ja tegevjuht Erik Stenforsi lausega, mille ta ütles Äriplaani konverentsil Eesti kohta: „Olge uhked. Eesti on ideaalne riik! Head inimesed, head oskused, oskate keeli, hea keskkond, ausad inimesed, vähe korruptsiooni. Ideaalne koht, kus olla.“
Aitäh!
Foto: Erik Peinar/Riigikogu 09.10.2025