Mida siis saame öelda Eesti majanduse tuleviku kohta?
Julgen öelda, et väljavaade on lootustandev, et mitte öelda lausa optimistlik. Nii nagu majandusminister juba ütles, siis on võimalik, et Eestist saab Euroopa üks kõige kiiremini kasvava majandusega riik. Hea meel oli kuulda ka Eesti Asutajate Seltsi presidendi Allan Martinsoni ülevaadet selle kohta, kuidas Eesti idusektor on juba praegu oma ajaloo parimas seisus. Samuti Eesti e-residentsuse ja välisturunduse juhi Liina Vahtrase statistikat, kuidas e-residentsuse mõju Eesti majandusele on kasvavas trendis.
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi ulatub Eesti tänavune majanduskasv 0,6 protsendini ja kahel järgmisel aastal juba üle 3 protsendi.
Tuleval aastal annab majanduskasvule lisahoogu valitsuse eelarvepoliitika. Maksukoormuse langetamine ja investeeringud nii riigikaitsesse kui ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda on otsused, mis lükkavad parema hoo majandusele sisse.
Jaanuarist kaduv maksuküür, tulumaksu tõusu ja ettevõtete kasumi maksustamise ära jätmine langetab järgmisel aastal maksukoormust 36,6 protsendilt 35,2 protsendile. Maksukoormuse langetamine jätab inimestele 780 miljonit eurot rohkem kätte.
Kui aga inimestele jääb rohkem raha kätte, jõuab see tarbimisse ja elavdab majandust.
Ent eelarvepoliitika on vaid üks vahend majanduse elavdamiseks. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo andis hea ülevaate, mida riik majandusele hoo andmiseks teeb. Riik loomulikult ei juhi majandust. Küll saab riik anda oma panuse, et siin oleks hea majandus- ja ettevõtluskeskkond. Et ettevõtjad saaksid siin jõukust luua.
Alustuseks ei saa muidugi kuidagi üle ega ümber julgeolekust. Asukohta me valida ei saa, aga me saame anda ettevõtjatele ja investoritele kindluse, et siin on turvaline ja siia tasub investeerida. Näiteks Lõuna-Korea on seda suutnud, miks meie ei peaks sellega hakkama saama?
Järgmisel aastal tõusevad riigikaitsekulud hüppeliselt, vähemalt 5%-ni SKPst. Järgmise nelja aasta jooksul lisandub kaitsesse 2,8 miljardit eurot, mis tõstab Eesti kaitsekulud järgmisel neljal aastal üle 10 miljardi euro. See on vajalik Eesti riigi ja rahva kaitseks, aga see on samuti oluline garantii ettevõtjatele, et majandus saaks kasvada ja areneda.
Head kuulajad
Eesti pikaajaliseks huviks on vaba riik, kus majandus kasvab ja tagab inimestele kindlustunde endaga toimetulekuks. Vabaduse ja õnne.
Seda saab vaid hea koostööga riigi ja ettevõtjate vahel. Nagu Liina Vahtras oma ettekandes tabavalt välja tõi – koos kasvatame Eesti edulugu maailmas.
Mul on hea meel näha ja kuulda, et see koostöötahe vastastikkune. Ettevõtjatel on hulk soove, millega saab vaid nõustuda ja asuda ellu viima. Oleme sellega ka alustanud.
Stabiilsed ja madalad maksud, et soodustada ettevõtlust. Selle suunas liigume, nagu ma eelnevalt välja tõin, järgmisel aastal maksukoormus langeb. Samuti on bürokraatia ja riigi kulude vähendamine hädavajalik, et luua efektiivne ja läbipaistev keskkond. Selleski suunas on tublid sammud astutud, aga saab veel rohkem.
Olen täiesti nõus, et investeerimine haridusse on meie tuleviku alus, et tagada noorte konkurentsivõime. Me oleme hoidnud teadus- ja arendustegevuse investeeringuid 1% SKP-st ning hoiame nii ka edaspidi.
Targalt kaitstud Eesti on meie prioriteet, et tagada julgeolek ja usaldusväärsus, sest riigikaitse pole vaid investeering julgeolekusse. Riigikaitse elavdab ka majandust. Eelmisel aastal jõudis kaitse-eelarvest Eesti majandusse tagasi ligi pool miljardit eurot.
Ja muidugi välistalentide kaasamine. Isegi, kui seda on ühiskonnal keeruline mõista, sest välistööjõust seda nn koorekihti, kes loovad meile majanduses lisandväärtust, Eesti inimesed igapäevaselt ei näe ja seetõttu ei oska ka soosida väljapoolt osku tööjõud Eestisse toomist. See pole oluline mitte ainult ettevõtjate kvalifitseeritud tööjõu puuduse leevendamiseks, vaid aitab tuua Eestisse uusi ideid ja oskusi.
Liina Vahtrase ettekandest kuulsime, et aastatel 2015-2025 oli e-residentide majanduslik mõju eestile 370 miljonit. See programm on meie majandusele toonud hulga kasu, mistõttu peame pingutama, et e-residentide hulka kasvatada. Siin saalis saame anda oma panuse, et e-residendiks saamine muutuks veelgi bürokraatiavabamaks – näiteks ei peaks e-resident dokumendile enam ise järgi minema – kõik käib digitaalselt.
Lõpetuseks mõned näited veel riigipoolsetest sammudest.
Sel aastal lõime esmakordselt suuremahuliste investeeringute toetusmeetme, mis on suunatud enam kui 100 miljoni eurose investeeringumahuga projektide hoogustamisele. Esimest korda on Eesti riigis korraga nii suures mahus investeeringuid välja kuulutatud.
Riik toetab kaitsetööstuse arengut.
Käivitatakse taasiseseisvunud Eesti suurim neljarealiste maanteede ehitusprogramm, jätkame Rail Balticu rajamisega, et ühendus Läänega saaks parem ja kiirendame planeeringuid, et majandust elavdavad projektid ei jääks venima.
Head kuulajad
Kõik need sammud – kaitsevõime tugevdamine, maksude langetamine, teadus- ja arendustegevusse investeerimine ja suurinvesteeringute toetamine – on väga oluliseks tõukeks Eesti majandusele ning annavad positiivse sõnumi, et Eesti on sõbralik koht, kus äri teha ja kuhu investeerida.
Aitäh kõigile tänastele esinejatele ja soovin meil kõigile indu Eesti tulevikku investeerimisel!