Viimaste aastate sündmused on toonud valusalt esile, kui oluline on riigi ja kogukondade võime kriisiolukordades kiiresti ja tõhusalt tegutseda. Selleks, et meie sisejulgeolek oleks valmis igasugusteks ohtudeks, vajame nii kaasaegset varustust, motiveeritud inimesi kui ka tipptasemel väljaõppevõimalusi.

Just seetõttu on äärmiselt oluline, et Võrru rajatakse järgmisel aastal Politsei- ja Piirivalveameti uus taktikamaja ja lasketiir, mis katab ära Lõuna-Eesti suurima väljaõppevajaduse. Tõstetakse siseturvalisust tagavate töötajate palka ning luuakse õiguslik regulatsioon, mis tagab kriisolukorras operatiivsema juhtimisahela.

Tänu riigieelarvelarvesse planeeritavale taktikamajale ja lasketiirule saavad edaspidi treenida kõik Lõuna-Eesti politseiametnikud, piirivalvurid, abipolitseinikud ja koostööpartnerid Võru linnas – harjutada nii teenistuspüstolist kui tugirelvast laskmist ning sooritada realistlikke, ohtlike olukordade simuleerimisel põhinevaid harjutusi. See aitab tõsta treeningute kvaliteeti, vähendada ajakulu ning tugevdada meie piirkonna siseturvalisuse taset. Võrru rajatav taristu täidab olulise võimelünga.

Projekti hange on poole peal ning lähiajal toimub kohtumine valitud pakkujatega, et tutvuda nende lahendustega. Seejärel valitakse välja arendaja ning 2026. aastal on plaanis ehitusega alustada. Projekti eeldatav maksumus on ligikaudu 9 miljonit eurot.

Taktikamaja investeeringu viime läbi laiemas kontekstis, kus Eesti riik suurendab jõuliselt oma julgeoleku- ja kriisivalmiduse kulutusi. 2026. aasta riigieelarve näeb ette vähemalt 5% SKP-st kaitsekulutusi, mis tähendab enam kui 10 miljardit eurot nelja aasta jooksul. Lisaks arendatakse välja õhu- ja raketikaitse võimekusi, droonitõrje- ja täppislöögisüsteeme ning laiendatakse harjutusvälju ja kaitsetööstusparke.

Riigikogus kiitsime hiljuti heaks ka hädaolukorra seaduse muudatused, millega kehtestatakse varjendite rajamise nõuded ja luuakse õiguslik alus ohuteavitussüsteemile EE-ALARM. See annab Eesti elanikele kindlustunde, et kriisiolukordades jõuab ohuteade kiiresti kõigini ja tegutsemine on koordineeritud. Samuti kinnistasime Päästeameti rolli elanikkonnakaitse eestvedajana ning luuakse kohustus avaliku sektori asutustele elanikkonnakaitse koolitusi edendada.

Olgu selleks uue lasketiiru rajamine Võrru või seadusandlik alus elanikkonnakaitse tugevdamiseks, need kõik on osa ühest suuremast eesmärgist: Eesti peab olema valmis, tugev ja iseseisev ka siis, kui olud on keerulised.

Samal ajal ei jää tähelepanuta ka meie inimesed. Need, kes kaitseplaane ellu rakendavad. Uues riigieelarves kasvab tulumaksuvaba miinimum 700 euroni, õpetajate, politseinike, päästjate ja kultuuritöötajate palgafond suureneb kuni 10% ning õpetajate keskmise palga eesmärk on 2027. aastaks viia 120% Eesti keskmisest palgast.

Kõik need otsused ja investeeringud toetavad sama eesmärki: tugev ja hoitud Eesti, kus inimesed tunnevad end kaitstuna ning saavad keskenduda oma perele ja kogukonna arengule.