Järgmise aasta kütab parlamendis kirgi ning usun, et iga Eesti inimene võiks võtta hetke ja mõelda kaasa, millele ja kuidas me riigina oma raha kulutame. Kuigi on meie kodusest tulude-kulude plaanist oluliselt mahukam, on sellel siiski olemas loogiline ülesehitus, põhjendatud kulu ja faktidel põhinev tuluprognoos.
Kui rõõmustab, et Eestisse tuleb 400 miljoni eest investeeringuid, siis ERR tuletab oma artiklis meelde, et riik on korduvalt suurinvesteeringuid ka käest lasknud. Kui Eesti Pank prognoosib majanduse kasvamist, avaldab ajakirjandus uudiseid, et elujärg on endiselt halb; kui kütuse ja elektrihinnad on langenud, leiab keegi ikka, et seda pole piisavalt ja elu on üks lõputu hädaorg. Õigus nii end väljendada on mõlemal, nii hea kui üksnes halva nägijal. Küll aga tekib küsimus, miks soovitakse ka häid algatusi, näitajaid ja kauaoodatud edusamme pisendada.
väheneb
Valitsus ja parlament vastutavad selle eest, et riik oleks kaitstud ja toimiks. Oma riiki hoiavad ülal inimesed ja ettevõtted oma maksudega. Väga oluline eesmärk – kaitsekulude tõstmine – sundis tegema otsuseid . Inimesed võtsid need vastu valuliselt. Kui arvestada hinnatõusude kiirust ja jätkumist, siis on see ka arusaadav, mistõttu otsiti pikalt tasakaalupunkti.
Kuna maksulaekumised on paranenud, jätab riik inimestelt ja ettevõtetelt küsimata ligikaudu 780 miljonit eurot. Keskmise palgaga töötava inimese pangakontole laekub aastas edaspidi üle 1800 euro rohkem.
Fakt on seega, et 2026. aastal väheneb – ettevõtlikkust soosiv on asi, mille üle oleme olnud uhked, mis on meile rahvusvaheliselt ka majanduslikku edu toonud ja konkurentsivõimet tugevdanud. väheneb võrreldes praegusega 1,4 protsendipunkti 36,6 protsendilt 35,2 protsendile, ELi keskmine on 2023. aasta seisuga 39 protsenti. Säilitame selliselt maailma parimaks peetud , kus jääb 22 protsenti. Mootorsõidukimaksule rakenduvad soodustused vähendavad inimestelt kogutava mootorsõidukimaksu summat 14 miljoni euro jagu.
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi kasvab majandus Eesti tänavu 0,6 protsenti ja kahel järgmisel aastal üle kolme protsendi. Värske majandusprognoosi hinnangul suureneb inimeste ostujõud järgmisel aastal märkimisväärselt. Hinnakasv Eestis järgmisel aastal raugeb ja taandub 3,1 protsendile. Keskmine netopalk kerkib tuleval aastal üle kaheksa protsendi, ületades hinnakasvu, seega suureneb palga ostujõud viis protsenti.
Kuna jääb ära, suureneb keskmise palga ostujõud järgmisel aastal veelgi rohkem, umbes 6,5 protsenti. Keskmine vanaduspension suureneb 5,4 protsenti ehk 861 euroni kuus. Tõusevad ka riigipalgaliste õpetajate, päästjate, politseinike ja kultuuritöötajate palgad.
Sissetulekute kasv parandab loomulikult inimeste tarbimisvõimalusi, see omakorda ergutab sisenõudlust ja elavdab majandust. Kõige selle tulemusel peaks Eesti inimeste elujärg uuesti paranema hakkama.
Võlgu võtmata ei saa tänapäeval pea ükski pere, ettevõte ega riik. Võlg on aga võõra oma ja see tähendab, et võõra vara kasutamise eest tasub ka riik intressi. 2026. aasta eelarve järgi on võlakasv 2,6 protsentipunkti ehk siiski 3,8 korda väiksem kui näiteks aastal 2020, kui see oli 10 protsendipunkti. Laenuraha on suunatud tulevikku meie kaitsele ja investeeringutesse.
Eesti Panga hinnangul annab valitsuse majandusse suunatav täiendav laenuraha majandusele 2026.-2027. aastal märkimisväärse kasvukiirenduse ja võimaluse majanduse kasvutingimuste paranemiseks. Loodetavasti on 2027. aastaks välisturud praegusega võrreldes paremas seisus ning Eesti ettevõtted jõudnud uue konkurentsiolukorraga rohkem kohaneda.
Investeeringud toetavad majanduse taastumist
2026. aastal toetab riik suuremahulisi ehk üle saja miljoni mahuga investeeringuprojekte. Selliselt saame riigi poolt 44 miljonit panustades tuua Eesti majandusse lisaks ligi 400 miljonit eurot. Esimesed projektid on juba teada: Sillamäele tuleb vesinikutehnoloogia tootmiskompleks, Paldiskisse tipptehnoloogiline gaasielektrijaam ja Kehrasse kõrgtehnoloogiline paberitööstus.
Riik peab küll kärpima püsikulusid, kuid majanduse madalseisus ei tohi jätta tegemata olulisi investeeringuid, mis samuti meie ettevõtteid ja tööjõuturgu toetavad. Eesti on olnud ajaloos Euroopa Liidus kõige enam investeeriv riik. 2024. aastal investeerisime 6,1 protsenti SKPst, hoidsime kohta Läti, Rumeenia ja Rootsi ees. 2026. aastal investeerib riik võrreldes 2025. aastaga 31,7 protsenti rohkem, kokku 1,3 miljardit eurot. Riigikaitsesse läheb vähemalt viis protsenti SKPst, sealjuures kaitseinvesteeringutest suur osa toetab just kodumaist majandust.
Maanteetaristusse on kavandatud 276,8 miljonit, sealhulgas umbes 85 miljonit mootorsõidukimaksust. Raudteetransporti suunatakse 684,2 miljonit eurot, sealhulgas Rail Balticusse 431,8 miljonit. Sealjuures on näiteks paljukirutud Rail Balticu projekt selline, kus ligi 80 protsenti on Euroopa Liidu raha, mis on mõeldud just sellele objektile, muule me seda kulutada ei saaks, Eesti osalus on 500-600 miljonit. Kui arvestada taristu ehitamisel tekkivat tööjõukulu, siis tuleb seesama 600 miljonit maksudena Eesti riigile tagasi.
Keerulistel aegadel peab olema julgust teha otsuseid, hoida pea külm ja süda soe. Kinnitan, et riigijuhtimise juures olevate parlamendiliikmete hulgas ega valitsuses ei ole küll ühtki inimest, kellele ei läheks korda Eesti inimeste ja riigi püsimine. Praktika on tõe kriteerium ning usun, et juba järgmisel aastal näeme juba tegelikkuses kõik ka helgemaid värve.