Ettevõtete ja inimeste vaeseks maksustamine ei tee ühiskonda tervikuna rikkamaks. Jõukus meie rahvale ja riigile saab tulla vaid läbi tõhusa ja kokkuhoidliku haldamise, madalate maksude, bürokraatiavaba asjaajamise ning tarkade ja innovaatiliste inimeste ja ettevõtete. Nende edu tuleb soosida, mitte karistada.
Ei ole saladus, et Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas ja järsult halvenenud julgeolekuolukord on pannud Eesti oma riigi ja perede kaitseks rohkem kulutama. Riigi kaitsekulud on mõne aastaga pea kolmekordistunud – 750 miljonilt 2022. aastal 2,2 miljardi euroni 2026. aastal. Selleks oleme pidanud tegema ka maksutõuse. Kuid vastupidiselt Liisi Keeduse väidetele ei puudutanud need ainult käibe- ja tulumaksu, vaid märkimisväärses mahus ka ettevõtteid.
Alustame pangamaksust. Kui autor soovitab rohkem maksutõuse ettevõtetele ja väidab, et pangamaksu ei ole Eestis tehtud, siis see on väär. Eestis kehtib avansiline tulumaks spetsiaalselt krediidiasutustele ehk pangamaks juba 2018. aastast. Tegemist on klassikalise ettevõtete tulumaksuga, mida teistel ettevõtetel ei ole. Pangad maksid kvartalipõhiselt tulumaksu oma eelneva kvartali kasumi pealt, ilma dividende välja võtmata – 14% kasumist. Dividendide väljavõtmisel rakendus 20% tulumaks, nagu eraisikutel ja teistel ettevõtetel.
Aastatel 2018–2022 laekus riigieelarvesse pangamaksust ja jaotatud kasumist kokku 285 miljonit eurot. 2023. aastal muutsime pankade ja teiste ettevõtete maksumäärasid. Pankade avansiline tulumaks tõusis 18%-ni 2025. aasta algusest. Kõik ettevõtted maksavad nüüd regulaarsete dividendide väljamaksel 22% tulumaksu – varem kehtinud soodustus ehk tulumaks 14% regulaarselt makstavatelt dividendidelt kadus. See mõjutas ettevõtteid märkimisväärselt ja ongi üks põhjus tänavuse rekordilise tulumaksu laekumise taga. Aastatel 2023–2028 prognoositakse pankade tasutavalt tulumaksult laekumisi 926 miljonit, ehk 641 miljonit rohkem kui varasemal viiel aastal.
Kui autor kiidab Leedut, kes kehtestas hoogtööna pangamaksu ilma pankade riigist lahkumiseta, ei ole olukord siiski nii must-valge. Maksupoliitika mõjutab ettevõtete investeerimisotsuseid. Mõni aeg pärast Leedu poolt pangamaksu kehtestamist ja Eesti poolseid samme stabiilse ja etteaimatava maksupoliitikaga jätkamisel, otsustas SEB oma Balti riikide ühendpanga peakorteri kolida Tallinna. See otsus ei tulnud lihtsalt niisama – määravaks on riikide etteaimatav tegutsemine maksupoliitikas ja regulatsioonides. Suure panga peakorteri tulek toob meile uusi kõrgepalgalisi töökohti ja kaasnev tugiteenuste vajadus avaldab seotud ettevõtetele ja majandusele täiendavat positiivset mõju.
Geopoliitilist olukorda ja Eesti paiknemist maailmakaardi arvestades, on ülioluline, et rahvusvahelised investeeringud meie juurde jõuaksid. Oma maksusüsteemi lihtsa ja ettearvatavana hoidmine on kindlasti üheks määravaks asjaoluks, miks USA mõttekoda Tax Foundation valis Eesti maksusüsteemi 11. korda järjest kõige konkurentsivõimelisemaks OECD riikide seas.
Samuti ei pea ma õigeks nõuda, et rohkem teenivad inimesed maksaksid kõrgemat tulumaksu. Nad maksavad ühetaolise tulumaksu protsendi juures märkimisväärselt rohkem, kuna nende sissetulekud on suuremad.
Samuti ei ole õiglane maksustada kõrgemalt keskmist palka teenivaid õpetajaid, päästjaid, politseinike ning paljusid teisi riigi ja meie kestmise tugisambaid läbi seni kehtinud küüraka maksusüsteemi, mis võtab neilt aastas ca 1800 eurot. Nad on oma tööga selle raha välja teeninud ja riik ei peaks kõrgema maksumääraga neilt seda tagasi korjama.
Sama lugu on käibemaksuga – enim panustavad riigi rahakotti läbi käibemaksu just kõrgemat sissetulekut teenivad inimesed, sest tarbivad üldjuhul rohkem ja kallimaid tooteid.
Eesti edu aluseks on olnud madalad ja ühtlased maksud, mis loovad võimaluse ettevõtete kasvuks, investeeringuteks, uute töökohtade loomiseks ja majanduskasvu tekitamiseks. Madal, lihtne ja arusaadav maksusüsteem annab inimestele motivatsiooni töötada ning kindlustunde, et nende pingutus ei saa karistatud. Selleks rakendubki uuest aastast kõigile töötavatele inimestele ühetaoline tulumaksuvaba miinimum – 700 eurot kuus, pensionäridel säilib kõrgem tulumaksuvaba määr 776 eurot kuus. Keskmise palga (2126 eurot) saajale toob see kuus kätte üle 150 euro ja aastas kokku üle 1800 euro. See tähendab, et suure osa eestimaalastele laekub pangaarvele aasta jooksul sisuliselt 13. palk, andes kindlustunnet ja võimaluse tarbida ning majandust ergutada.
Lõpetuseks juhin lugeja ja professor Keeduse tähelepanu olulisele asjaolule, et kõige selle juures on Eesti maksukoormus võrreldes muu Euroopaga jätkuvalt madal. 2026. aastal on see sisuliselt samal tasemel kui 1995. aastal – 35,2%. Samal ajal on kaitsekulud tõusnud 1% SKP-st 5% SKP-ni, oleme loonud tugeva sotsiaalsüsteemi ja turvavõrgu, kus kedagi maha ei jäeta ning hoidnud riigi kulud madalad ning riigiaparaadi ühe tõhusaima Euroopas.
Graafiku koostanud: EPL, 07.10.2025