Valitsus andis riigikogule üle 2026. aasta riigieelarve, mille fookus on Eesti kaitsevõime ulatuslik tugevdamine, majanduskeskkonna elavdamine ning inimeste sissetulekute kasv. Eelarve tulude maht on ligikaudu 18,6 miljardit eurot ning kulude maht 19,6 miljardit eurot. Kavandatav defitsiit jääb 4,5% tasemele SKP-st, mis mahub Euroopa Liidu poolt kaitsekulutustele tehtud erandi raamidesse, kirjutab Riigikogu liige Timo Suslov.
Kaitsekulutused hüppeliselt kasvamas
Eesti suurendab oma kaitsevõimet esmakordselt vähemalt 5% tasemele SKP-st, mis tähendab 844,5 miljoni euro suurust lisapanust võrreldes 2025. aastaga. Maailmas toimuv ei jäta meile lihtsalt teist valikut. Peame tegema kõik endast oleneva, et olla kindlalt kaitstud ja vaba riik.
Lisaks jätkab valitsus Ukrainale sõjalise abi andmist 0,25% SKP ulatuses ehk 110,7 miljoni euroga. Ärme unusta, et Ukraina võitleb ka meie vabaduse eest. Sellest rahast umbes 100 miljonit suunatakse Eesti kaitsetööstuse kaudu tellimusteks, mis toetavad ühtaegu nii Ukraina võitlust kui kodumaise tööstuse arengut. 2025. aasta lisaeelarvega lisandub sellele veel 39 miljonit eurot.
Kaitsetööstusparkide rajamine jätkub – Pärnumaale kavandatav tootmiskompleks hakkab lõhkeaineid ja laskemoona tootma juba 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses. Projektiks on planeeritud ligi 50 miljonit eurot. Loodame, et seal toodetavat ei pea me kunagi kasutama, aga tark on olla valmis.
Julgeoleku kindlustamiseks tugevdatakse ka välisministeeriumi tegevusi: Ukrainale tsiviilabi andmiseks eraldatakse 2,1 miljonit eurot ning 1,8 miljonit eurot kulub 2027. aastal Eestis toimuva üleilmse Ukraina ülesehitamise konverentsi ettevalmistusele.
Majanduskeskkonna ergutamine
Majandust toetavad maksulangetused ja investeeringud. Valitsus loobub kavandatud tulumaksutõusust ning jätab maksumäära 22% tasemele. Samuti tõuseb alates 2026. aastast tulumaksuvaba miinimum 700 euroni kuus. Keskmise palga teenijale tähendab see aastas enam kui 1800 euro suurust lisatulu.
Kokku jääb inimestele ja ettevõtetele maksude küsimata jätmisel ligi 780 miljonit eurot rohkem kätte. Eesti maksukoormus väheneb 1,4 protsendipunkti võrra.
Samas jätkub avaliku sektori tööjõu- ja majandamiskulude kokkuhoid: 2026. aastal väheneb kulu täiendavalt 3% võrra, 2027. aastal veel 2%. Eelarverevisjoni ja kärbete tulemusena on kulusid kokku kärbitud 225 miljoni euro võrra, lisaks ootab ministeeriume 2026. aastal 20 miljoni euro suurune täiendav sääst.
Suuri investeeringuid tehakse nii taristusse kui ka energiasäästu. 2026. aastast käivitatakse taasiseseisvunud Eesti suurim neljarealiste maanteede ehitusprogramm. Maanteetaristusse suunatakse kokku 276,8 miljonit eurot ning raudteetranspordi arendamisse 684,2 miljonit eurot. See hõlmab nii Rail Balticu kui ka teiste raudteeprojektide rahastust.
Euroopa Liidu toetusi on 2026. aastal plaanis kasutada ligikaudu 680 miljoni euro ulatuses, toetades nii teede- ja raudteeehitust kui ka energiatõhusaid eluasemeid ja põllumajanduse konkurentsivõimet.
Sissetulekute kasv ja inimeste heaolu
Eelarve paneb tugeva rõhu ka palkade ja sissetulekute kasvule. 2026. aastal kasvavad politseinike, päästjate, õpetajate ja kultuuritöötajate palgafondid kuni 10%, samuti tõusevad töötasud erihoolekande valdkonnas. Kokku investeeritakse prioriteetsete valdkondade palgatõusu 117 miljonit eurot.
Keskmine pension suureneb prognoosi järgi 5,4%, milleks on ette nähtud 210 miljonit eurot. Toimetulekutoetuste mahtu suurendatakse 4 miljoni euro võrra.
Lisaks leevendab mootorsõidukimaksu muudatus lastega perede maksukoormust kuni 100 euro võrra lapse kohta, mis jätab peredele kokku alles üle 16 miljoni euro. Väikebusside maksumäära alandamine aitab omakorda lasterikkaid peresid ja puudega inimesi.
Eelarve näeb ette palgatõuse ja sotsiaalsete toetuste suurendamist. See ei ole juhus, vaid strateegiline valik.
Politseinikud, päästjad, õpetajad ja kultuuritöötajad on ühiskonna tugisambad, kelleta ei saa toimida ei turvalisus ega haridus. Nende motiveerimine palgatõusuga on hädavajalik.
Pensionide ja toimetulekutoetuste suurendamine on vajalik selleks, et kõige haavatavamad inimesed ei jääks inflatsiooni ja hinnatõusu tõttu hätta.
Lastega peredele loodud leevendused mootorsõidukimaksus näitavad, et riik väärtustab peresid ja rahvastiku kasvu.
Lisaks oluline välja tuua maksuküüru kaotamine alates 2026. aasta jaanuarist. Riik jätab inimestelt võtmata 780 miljonit eurot. Keskmist palka teenivale inimesele tähendab see järgmisest aastast ühte kuupalka lisaks. Politseinikele, päästajatele ja õpetajatele tähendab see suurt sissetulekute kasvu lisaks palgatõusule.
Kokkuvõtteks on 2026. aasta eelarve üles ehitatud kolmele sambale: kaitse, majandus ja inimeste heaolu. Rekordiline panus julgeolekusse, maksukoormuse vähendamine ja prioriteetsete ametite palkade tõstmine annavad selge signaali, et riigi eesmärk on samaaegselt kaitsta Eestit, kasvatada majandust ja tagada inimestele parem hakkamasaamine.