Moldova seisab pühapäeval järjekordse ajaloolise valiku ees. Seekordsed parlamendivalimised ei ole pelgalt võistlus erakondade ja ideoloogiate vahel, vaid referendum Moldova tuleviku üle – kas liikuda edasi Euroopa Liidu liikmelisuse kursil või langeda Venemaa mõjuvälja, kirjutab Riigikogu Väliskomisjoni liige ja Moldova sõprusgrupi esimees Luisa Rõivas.
Euroopameelne president Maia Sandu ja tema Reformipartei (PAS) on viimastel aastatel püüdnud kindlustada Moldova euroopaliku arengutee. Tänu neile sammudele on Moldova saanud kandidaatriigi staatuse ja asunud reformide teele. Kuid Moskva-meelsed poliitilised jõud, keda toetavad Vene propaganda ja majanduslik surve, ei ole kuhugi kadunud. Nägime seda alles hiljuti Moldova presidendi valimistel, kus Maia Sandu jäi ametisse suuresti tänu diasporaa valijatele.
Moskva-meelsed (õigem oleks küll öelda “Moskva poolt mõjutatud”) lubavad odavamat gaasi ja „stabiilsust“, kuid tegelikult tähendaks see Moldovale sammude tagasipööramist – taas sõltuvust Venemaa energiast, korruptsiooni vohamist ja fataalset ohtu Moldova demokraatiale.
Miks on Euroopa suund Moldovale hädavajalik?
Julgeolek. Venemaa agressioon Ukrainas on näidanud, kui ohtlik on olla hallis tsoonis. Moldova on väike ja haavatav riik, kelle julgeolek saab tugevuse ainult tihedatest sidemetest Euroopa ja NATO partneritega.
Majandus ja heaolu. Euroopa Liiduga lõimimine tähendab juurdepääsu suurimale turule maailmas, investeeringuid ning õigusriigi ja ausa konkurentsi tugevdamist. See loob moldovlastele töökohti, suurendab sissetulekuid ja pakub noortele alternatiivi massilisele väljarändele.
Väärtused ja demokraatia. Euroopa tee tähendab korruptsiooniga võitlemist, sõltumatut kohtusüsteemi ja kodanike õiguste kaitset. Moskva-meelsete parteide võimulepääs tähendaks sageli just vastupidist – kontrollitud meediat, poliitilise opositsiooni survestamist ja eliidi rikastumist rahva arvelt.
Eesti roll Moldovat toetamas
Eesti teab omast käest, mida tähendab Euroopa Liiduga liitumise tee. Valusad reformid, korruptsioonivastased sammud ja majanduse ümberkujundamine olid 1990. ja 2000. aastatel meilegi rasked, kuid just need tõid kaasa vabaduse tugevnemise ja elatustaseme kiire kasvu. Seda kogemust saab Eesti Moldovaga jagada.
Eesti on juba aastaid olnud Moldovale üks järjekindlamaid toetajaid. Olgu tegemist IT-arenduste, e-riigi lahenduste, haldussuutlikkuse või kodanikuühiskonna tugevdamisega – Eesti eksperdid ja arendusprojektid on aidanud Moldoval liikuda lähemale Euroopa standarditele. Samuti on Eesti diplomaatia olnud Brüsselis Moldovale järjekindel eestkõneleja, et riigi euroopalikke püüdlusi võetaks tõsiselt.
Moldova jaoks on eriti oluline näha, et väike riik, nagu Eesti, on suutnud EL-iga liitudes oma hääle kuuldavaks teha ja muutuda edukaks digiriigiks.
Miks ei tohi anda voli venemeelsetele poliitikutele?
Moskva ei soovi Moldova edu, vaid tema nõrkust. Venemaa strateegia on muuta Moldova taas satelliidiks, hoida seda vaesuses ja sõltuvuses ning kasutada geopoliitilise etturina Ukraina ja Euroopa vastu. Kui venemeelsed jõud peaksid võimule saama, seaks see ohtu mitte ainult Moldova, vaid kogu regiooni stabiilsuse.
Moldova rahvas on juba näidanud, et tahab kuuluda Euroopasse. Pühapäevased parlamendivalimised peavad seda tahet kinnitama, kuigi konkurents ei ole lõpuni aus, sest venemeelsed naudivad tugevat Kremli pärituult.
„Täna võin täie kindlusega öelda, et meie riigi iseseisvus, territoriaalne terviklikkus ja Euroopa tulevik on ohus,” ütles president Sandu täna, 28. septembril, valimiste nädala teisipäeval: “Kreml kulutab sadu miljoneid eurosid, et osta Dnestri jõe mõlemal kaldal ja välismaal sadu tuhandeid hääli.“ Karm avaldus, aga sugugi mitte üllatav, Moskva jõulised katsed Moldova inimese ja riigi tuleviku mõjutamiseks on hästi teada. Seda enam soovime Moldova rahvale edu demokraatliku riigikorra hoidmisel.
Eesti jaoks on oluline, et Moldova jääks Euroopa teele. See on Euroopa julgeoleku kui ka väärtuste küsimus. Moldova edu on kogu regiooni edu – ja iga samm lähemale Euroopale on samm kaugemale Venemaa surutisest. See ei ole lihtne tee – ees ootavad valusad reformid, kompromissid ja kannatused. Aga alternatiiv on hullem: sattuda tagasi Kremlist juhitud poliitiliste marionettide meelevalda. Kuigi Eesti on oma valiku ida ja lääne vahel pöördumatult teinud juba mitukümmend aastat tagasi, ei ole Moskva mõjutustegevus võõras ka meil. Ei ole saladus, et ka Eestis on püütud venemeelseid poliitikuid võimule upitada või võimul hoida, tihti aitavad samu eesmärke täita ka Kremlit otsesõnu mitte toetavad aga ühiskonda teadlikult lõhkuvad radikaalid. Soovin nii Moldova kui Eesti inimestele tarku valikuid ja oskust mõjutustegevust läbi näha.