Olen korduvalt rõhutanud, et inimeste kindlustunne peab saama kasvada ja äsja riigikokku saadetud 2026. aasta eelarve on selle tõestuseks, kirjutab peaminister, Reformierakonna esimees Kristen Michal.
Kaitsele lisaks anname hoogu majandusele ning toetame inimeste sissetulekute kasvu, millega muudame käesoleva aasta majanduse taastumise kõigile tuntavaks kasvuks.
Olen veendunud, et just 2026. aasta julgeoleku ja jõukuse eelarvega teeme põhimõttelised majanduse konkurentsivõimet ning inimesi toetavad otsused, mis viivad meid tempokalt regiooni kiiremini kasvavate riikide sekka.
Suurim kaitse tõus
Kevadel otsustas valitsus minu ettepanekul kaitsekulud alates 2026. aastast üle 5% SKP-st. Äsja valitsuse poolt heaks kiidetud eelarvega eraldatakse riigikaitsele võrreldes tänavuse aastaga lisaks 844,5 miljonit eurot, mis selle eesmärgini viib. See on meie ajaloo suurim kaitsekulude kasv, mis ühe aastaga on ellu viidud.
Vahendid tagavad, et kaitseväe poolt soovitud ja vajalikud arendused saavad kiirelt ellu viidud. Juba täna võib öelda, et kaitsekulude suurendamine ja nende toel ehitatavad ning täiendatavad võimed on ka tulevikku vaatavad.
Näiteks lähevad märkimisväärsed summad kihilise õhukaitse väljaarendamiseks, kaitseväe droonivõimekuse igakülgseks tõstmiseks või ka olukorrateadlikkuse laialdaseks kasvatamiseks, mille hulgas on senisest veel paremini ohte tuvastavad radarisüsteemid.
Tagatud julgeolek
Meie enda ja liitlaste sõnum igasuguste provokatsioonide plaanimise osas on selge ja kaitse tagatud. Hoiatusi, et me reageerime kindlameelselt agressiivse tooniga piire rikkuvatele tegevustele, nagu nägime möödunud reedel Vene hävitajate näol meie õhuruumis, tasub võtta täie tõsidusega.
Alates järgmisest aastast investeerime nelja aasta jooksul kaitsevõimesse kokku üle 10 miljardi euro. Nagu ka Eesti kaitseväe juhataja on öelnud, meil saab olema võiduks valmis kaitsevägi.
Paralleelselt julgeoleku tagamisega oleme sama ambitsioonikas jõukuse suurendamisel ehk majanduse ja sissetulekute kasvatamise osas. Eesti majanduses on näha taastuva kasvu märke, mis tähendab, et saame välja järjestikkuste suurte kriiside rõhuvast õhkkonnast, kus majanduskasv on olnud väike ja hinnatõus painanud nii ettevõtteid kui inimesi.
Jõukuse jõuõlg
Nüüd on oluline majanduskasvu võimendada, et see saaks muutuda laiapõhjaliseks ja kõigile tuntavaks elujärje ja jõukuse kasvuks. Selleks viime järgmise aasta eelarvega ellu viimaste aastakümnete suurimad tulumaksumuudatused.
Taastame üldise tulumaksuvaba miinimumi ja tõstame selle 700-le eurole kuus. Lisaks sellele jätame ära plaanitud tulumaksu tõusu, mis tähendab, et maksumäär jääb nii inimestele kui ettevõttele 22% peale.
Ühtekokku jätavad need maksumuudatused tuleval aastal majandusse ja inimeste kätte ca 780 miljonit eurot. Eesti maksukoormus väheneb 1,4 protsendipunkti: 36,6%-lt 35,2%-ni. See tähendab, et Eesti majanduse ja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime selgelt paraneb. Julgemalt saab mõelda uute investeeringute tegemisele ja töökohtade loomisele.
Üldise tulumaksuvaba miinimumi taastamine leevendab palgasurvet ettevõtetele, sest jätab inimestele rohkem raha kätte. Keskmise palgaga töötaja kontole laekub aastas üle 1800 euro rohkem ilma, et tööandja palgakulud suureneks. Palgasurvel on olnud suur roll hinnatõusu nõiaringi käimas hoidmisel: hindade kasvu tõttu suurenesid palgaootused, ettevõtjad pidid neile vastama, mistõttu tuli omakorda tõsta toodete hindu ja nii muudkui edasi.
Uuemad prognoosid, mis juba arvestavad ka üldise tulumaksuvaba miinimumi taastamisega, ennustavadki tulevaks aastaks hinnatõusu tuntavat taltumist. Inimeste ja ettevõtete jõukuse kasv saab taas hoo sisse.
Võit õpetajale ja oskustöölisele
Opositsioon, eriti sotsiaaldemokraadid, üritab maalida pilti justkui võidaksid tulumaksu muudatustest „rikkad“. Kas see ikka on nii?
Praegu veel kehtiva Keskerakonna, Isamaa ja sotside kehtestatud maksuküüru süsteemi tõttu maksab Eesti keskmise palga teenija tulumaksu täie rauaga iga teenitud euro pealt.
See süsteem peab „rikasteks“ näiteks õpetajaid, kelle keskmine palk on maksuküürust välja kasvanud või ka politseinikke, kelle keskmine palk läheneb maksuküüru piirile, millest alates tulumaksusoodustus kaob.
Minu meelest ei saa ei neile ega ka näiteks eelmisel nädalal Narvas avatud Euroopa ja üleilmse majanduse jaoks võtmetähendusega magnetitehase üle 2000 eurost palka teenivatele oskustöölistele silma vaadata ja nimetada neid rikasteks.
Lisaks annab maksuküüru süsteemi ajaloo prügikasti saatmine ka keskmisest allapoole jääva sissetulekuga inimestele tagasi motivatsiooni enda elujärge tõsta.
Iga väike lisasissetulek on tähendanud, et maksuprotsent suureneb ning keerukat süsteemi mõistmata võib tuludeklaratsiooni järel tabada inimest ebameeldiv raha juurde küsimine. Paljud madalama sissetulekuga inimesed on selle vältimiseks igaks juhuks maksnud suuremat tulumaksu – andnud sisuliselt riigile laenu. Järgmisel aastal raha tagasi saades on selle väärtus aga hinnatõusu tõttu juba väiksem olnud.
Vajalikud palgatõusud
Eestile on edu toonud lihtne ja ühetaoline maksusüsteem. Ei ole vaja moonutusi, mis kohtleb rikastena tubli ja töökat keskklassi või panevad edasipüüdlikke keskmisest madalama sissetulekuga inimesi tagatipuks riigile null protsendiga laenu andma. Igaüks peab saama tunda, et tubli töö aitab oma elujärge ja jõukust parandada.
Eelarvekõnelustel oli ka selge, et teatud osa avaliku sektori töötajate vaates üksnes tulumaksuvaba miinimumi taastamisest saadavast toest ei piisa. Nii nagu on kriiside ajal olnud vaja ettevõtetel ja majandusel uute oludega kohaneda, on ka riigieelarved olnud viimastel aastatel suure surve all.
Seetõttu oli hädavajalik leida täiendavad vahendid riigi jaoks prioriteetsete valdkondade töötajate nagu politseinike, päästjate, kultuuri ja erihoolekande valdkonna töötajate jaoks, kelle palgad tammusid mitu aastat paigal. Aga samuti õpetajate jaoks, et nende sissetulekute kasv jätkuks. Tuleva aasta eelarves on nende oluliste töötajate palgafondi suurendamiseks ca 117 miljonit eurot lisaks ehk kuni 10% enam.
Kärped jätkuvad
Arusaadavalt tekib küsimus, kuidas julgeoleku ja jõukuse nimel langetatud otsuseid rahastatakse. Selleks lähme edasi kärpeprogrammiga, lükkame edasi mittehädavajalikke kulusid ning lisaks maksutuludele tuleb ka eelkõige riigikaitse võimekuste kiireloomuliseks parandamiseks laenu võtta.
Toon lihtsa näite samade valdkondadega, kus tõstame tuleval aastal oluliste eesliini töötajate palku. Samal ajal teevad haridus-, sise- ja kultuuriministeerium kärpeid oma tegevuskuludes umbes 94 miljoni euro eest, millest haridus- ja teadusministeerium lisab eelarverevisjoni kaudu veel 18 miljonit eurot. Ehk kokku kärbitakse kuludest pea sama palju, kui läheb eesliini töötajate palgatõusuks.
Kogu riik jätkab püksirihma pingutamise programmiga. Tänavu jõustunud 5%-le tööjõu- ja majandamiskulude ning toetuste kärpele lisandub 2026-2027 vastavalt 3% ja 2%. Asutuste kulusid on eelarverevisjoni ja protsendikärpe meetmetega 2026. aastaks vähendatud ca 225 miljonit eurot. Ministeeriumid peavad 2026. aastal tööjõu- ja majandamiskulusid täiendavalt kärpima veel 20 miljonit eurot, et mh vähendada ülekantavate vahendite mahtu.
Hoiame kokku kinnisvara kulusid, mis puudutab näiteks avaliku sektori hoonete rekonstrueerimist. Või siis vähendame eelolevatel aastatel Tervisekassa eelarvemiinust eelarvestrateegia prognoosiga võrreldes 70-80 miljonit eurot aastas.
Investeerime olulisse
Kärbete kõrval on oluline keskendumine tõhusatele kohtadele, kus riigi panus aitab majandusel kiirema hoo sisse saada.
Kiirendame Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide vahendite kasutuselevõttu. 2026. aasta jooksul on plaanis eurotoetusi maksta kokku ca 680 miljonit. Sellega renoveeritakse kodusid energiasäästlikumaks, ehitatakse teid ja raudteid, investeeritakse kaitseparkide baastaristusse, toetatakse Eesti põllumehi, et meie toidujulgeolek oleks tagatud.
2026. aastast käivitatakse taasiseseisvunud Eesti suurim neljarealiste maanteede ehitusprogramm. Maanteetaristu arendamiseks, hooldamiseks ja kaitsevõimekuse parandamiseks on kavandatud 276,8 miljonit eurot, millest 65 miljonit tuleb mootorsõidukimaksust. Samuti tagame rahastuse Eestit Euroopaga ühendava Rail Baltica raudtee valmis ehitamiseks aastaks 2030. Järgmisel aastal suunatakse raudteetranspordi arendamisse ja korrashoidu koos investeeringutega 684,2 miljonit eurot.
Näiteid, kuidas saame majanduskasvu ergutada, on veel. Tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks parandatakse ettevõtete raha kaasamise võimalusi ja edendatakse teadus- ja arendustegevuse vahendite kasutamist. Suurte investeeringute meelitamiseks jätkatakse projektide rahalist toetamist ning energiamahukatele ettevõtetele kehtestatakse taastuvenergia tasu ülempiir, mis vähendab nende kulusid. Strateegilistele investeeringutele luuakse „ekspressrada“, et kiirendada nende elluviimist.
Eestlased on tark rahvas ja meie ettevõtted on innovaatilised. 2026. aastal hoiame samuti teadus- ja arendustegevuse investeeringud 1% peal SKP-st.
Meil on edukaid näiteid, kus teaduse-ja arendustegevuse rahastus on loonud majandusele jõudu juurde. Olgu selleks biotehnoloogiaettevõte, kes investeerib uute ravimite ja vaktsiinide väljatöötamiseks või iduettevõte, kes arendab reaalajas mullaandmete analüüsimist ja annab põllumeestele väetamissoovitusi.
2026. aastal on ette nähtud suuremad investeeringud kõrgharidusse ja teadusarendus võimaldab ülikoolidel koolitada rohkem kõrgelt haritud spetsialiste, eriti insenere, õpetajaid, tervishoiuspetsialiste, aga ka rohkem doktoreid, ja suurendada teadustulemuste jõudmist majandusse. Näiteks kasvab rakendusuuringute programmi maht ja ülikoolid said täiendavad vahendid teadmussiirde edendamiseks.
Laename vastutustundlikult
2026. aasta eelarve on planeeritud Euroopa Liidu riikide kaitsekulude tõusuks ajutiselt suurendatud lubatud defitsiidiga ehk 4,5%-se miinusega. Kaitsekulude tõstmine sellise sammuga nagu tahame, oleks ilma täiendava laenutoeta eelarvele, majandusele ja ühiskonnale valuliselt stressirohke. Aga kinnitan, et majandame ka laenude osas nii säästlikult ja vastutustundlikult kui võimalik – hiljuti kiitis Euroopa Komisjon heaks otsuse, et vahendab Eesti kaitsekulude jaoks üle 2,6 miljardi euro osas laene. Euroopa Liidu hea reitinguga turult hangitavad summad on soodsa protsendiga ja pikaajalised, hoides meie kulud madalad.
Olen täiesti veendunud, et just 2026. aasta julgeolekule ja jõukusele keskenduva eelarvega tehtavad otsused tähendavad, et Eestist saab järgnevatel aastatel regiooni üks kõige kiirema kasvuga riik. Tuleva aasta eelarvemiinus on küll suurem, kuid meil on plaan, et see kaitsekulude erandi lõppemise järel taas paremasse raami saada. Oluliselt paranenud kasvu tuules kiireminigi kui praegu eeldame.