Tervisekassa juhatuse esimehe lahkumine ei ole ainult personaliuudis – see on proovikivi kogu Eesti tervishoiusüsteemile. Pikad järjekorrad, struktuurne rahapuudus ja killustunud teenuseosutamine ei kao koos ühe juhiga. Küsimus on selles, kas me kasutame seda hetke kui võimalust süsteemi parandamiseks või laseme (jälle) asjadel isevoolu minna, kirjutab perearst ja riigikogu liige Eero Merilind.
Stabiilsus ja usaldus esimeses järjekorras
Ajutine juht peab koos nõukoguga kinnitama, et kriitilised teenused jätkuvad, ning alustama sõltumatut auditit, mis näitab, kuhu kulub meie 2,3 miljardit eurot aastas. Avalik kava ja igakuine tulemuste raport ei ole ebameeldiv kohustus, vaid usalduse alus. Ühiskond peab nägema, et raha kulutatakse targalt ja läbipaistvalt.
Kiired sammud järjekordade vähendamiseks
Ooteaegade lühendamiseks tuleb avalikustada ravijärjekordade pikkus ning sõlmida sihitud lepingud täiendavate teenusepakkujatega just neil erialadel, kus ooteajad on kõige pikemad – ortopeediline päevakirurgia, kardioloogia, onkoloogiline diagnostika. Perearstiabi tuleb tugevdada kliiniliste assistentide ja õdede lisamisega ning telemeditsiini parema rahastamisega. See vabastab arstide aega, et nad saaksid tegeleda nende patsientidega, kes vajavad arsti otsest sekkumist.
Struktuursete probleemide lahendamine
Haiglavõrgu rollid ja teeninduspiirkonnad tuleb selgelt määratleda, vähendada dubleerimist ning siduda rahastus kvaliteedi ja tulemusega, mitte ainult mahu põhjal. Ravimite ja meditsiinitehnika puhul peavad lauale tulema riskijagamise lepingud, mis hoiavad kulud kontrolli all ja toovad kasu ka patsiendile.
Rahvusvahelised õppetunnid
See ei ole ainult Eesti probleem. Soome Kela juhtkonna vahetus 2020. aastal tõi kaasa digiteenuste hüppelise arendamise ja teenuste koondamise «üks uks» põhimõtte alla, mis vähendas dubleerimist ja kiirendas otsuseid. Taanis rakendati 2013. aasta juhtkonna vahetuse järel tulemuspõhise rahastamise piloodid, mis lühendasid mõnel erialal järjekordi kolmandiku võrra. Hollandis kasutas üks suuremaid haigekassasid 2018. aastal juhi vahetust uute partnerlusmudelite käivitamiseks, mis sidusid haiglad ja perearstid ühiste kulueesmärkidega – tulemus oli hospitaliseerimiste vähenemine ja rahulolu kasv.
Otsustamatus on ka otsus
Juhi lahkumine võib olla kriis, aga ka võimalus. Võimalus tõmmata pidurit sellele, mis ei tööta, ja kiirendada seda, mis toob patsiendile rohkem abi sama raha eest. Selleks on vaja selget tegevusplaani ja valmisolekut võtta vastutus otsuste, mitte otsustamatuse eest.
Eesti tervishoid ei saa endale lubada pead liiva alla peita. Tervisekassa juhtimiskriis peab lõppema kiire ja sisulise tegutsemisega – nii, et patsient tunneb muutust juba lähikuudel, mitte alles aastate pärast.