Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin eksitab linlasi, levitades hirmujutte justkui tooks lasteaia kohatasu kaotamine endaga kaasa kogu haridussüsteemi kokkuvarisemise. Rääkimine kriisist ja populismist igas teises lauses on alatu ja võlts taktika, kirjutab Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Kruusimägi (RE).
Maksuvaba alusharidus on poliitiline otsus, mis väärtustab tulevikku ning toetab lapsi ja peresid. See on samm tugevama ja õiglasema ühiskonna suunas ega tohiks olla abilinna jaoks kunstlikult loodud kriisikatte, mille taha peituda, et vältida vastutust haridussüsteemi, sealhulgas õpetajate palkade probleemide lahendamisel.
Kui räägime haridusest, ei peaks me käsitlema alusharidust kui lapsehoiuteenust, mille eest pered peavad maksma nagu taksosõidu eest. Lasteaed on osa haridussüsteemist, kus kujunevad lapse esimesed teadmised, hoiakud ja sotsiaalsed oskused. Nagu põhikool ja gümnaasium on maksuvabad, tuleks sarnaselt suhtuda ka alusharidusse. Sest haridustee ei alga 1. klassist, vaid ammu enne seda. Tallinnal on olemas nii poliitiline tahe kui ka rahaline võimekus, et pakkuda maksuvaba alusharidust.
Väärtus vs kulu
Tasuta lasteaed ei ole üksnes rahaline kergendus peredele, vaid sümboolne ja sisuline samm ühiskonna väärtuste kujundamisel. See annab igale lapsele oluliselt võrdsema stardipositsiooni, toetab vanemate kiiremat tööle naasmist ning vähendab pikemas plaanis sotsiaalset ebavõrdsust ja ka sõltuvust hilisematest riiklikest toetusmeetmetest.
Vastupidiselt Jašini väidetele ei teki tasuta lasteaed tühjalt kohalt ega uhu ära kogu hariduseelarve potentsiaali. Tallinna linna 2025. aasta eelarve maht on ligi 1,3 miljardit eurot. Üheksa miljonit ei tekita linnaeelarvesse auku, vaid on teadlik ja läbimõeldud ümber prioriseerimine.
Töö kohatasu kaotamise pikaajaliste katteallikate leidmiseks linnavalitsuses on lõpusirgel ning sellesse on panustanud kõik erakonnad ehk koalitsioonipartnerid. Vajalik rahastus see ei tule hariduse valdkonnast, veel enam haridustöötajate palga arvelt, mitte ühegi investeeringu arvelt, vaid sihitud kulude kokkutõmbamise ja efektiivse juhtimise kaudu.
Oluline on rõhutada, et maksuvaba lasteaia tõttu ei jää õpetajate ja tugispetsialistide palgatõus tegemata. Vastupidi – alates 1. septembrist tõusevad Tallinnas nii õpetajate, abiõpetajate kui ka tugispetsialistide töötasud. Samuti jätkub töö tugimeetmete laiendamise ja kvaliteedi parandamise nimel.
Ehk kõik need teemad eksisteerisid ka enne tasuta alushariduse küsimust ning eksisteerivad ka hiljem. Kuid maksuvaba lasteaed ei ole nende probleemide põhjus, vaid paralleelne poliitika, mis ei takista, vaid aitab teatud määral isegi kaasa. Sest kui vanemad saavad kiiremini tööle naasta ja laps saab varakult kvaliteetset haridust, väheneb sotsiaalne ebavõrdsus ja pikas plaanis ka koormus teistele suunatud tugiteenustele.
Ärme vastanda
Jašin toob esile mure eralasteaedade jätkusuutlikkuse pärast, kuid unustab mainida, et ka praegu on eralasteaiad tugevalt linna toetustega kaetud – ja see tugi mitte ei kao, vaid suureneb. Kui mõni pere valib erasektori teenuse, peab neil see võimalus säilima. Aga lahendus lasteaia kohapõuale ei saa ega tohi olla see, et avalik süsteem ei suuda kohti tagada ning suunab vaikimisi pered kulukamasse erasüsteemi.
Kui kodulähedane munitsipaallasteaed on ülerahvastatud, tuleb ehitada juurde uusi kohti – see on olnud ja jääb linna vastutuseks, sõltumata sellest, kas kohatasu eksisteerib või mitte. See ei ole vastandumise, vaid tasakaalu küsimus.
Suurim viga Jašini loogikas on eeldus, justkui maksuvaba alusharidus peataks kõik muu. Tallinna linn suudab ja peabki tegelema mitme olulise eesmärgiga korraga. Eelarvedebatid on peetud, võimalused hinnatud. Linnal on vahendeid ja vastutust, et suunata maksumaksja raha tõeliselt olulistesse valdkondadesse – ja haridus on kahtlemata üks neist.
Tasuta alusharidus ei tähenda ainult kohatasu kaotamist. See on tugev signaal, et Tallinna linn peab lapse arengut ja perede heaolu väärtuseks, mitte numbriks eelarvereal. Me ei vaja hirmujutte, vaid julgeid ja hoolivaid otsuseid. Selle otsuse taga ei ole populism, vaid poliitiline vastutus ja teadlik prioriteetide seadmise oskus.