Tänapäeva Eestis on elu ilma pangakontota pea võimatu. See on elementaarne ja hädavajalik vahend, mille kaudu laekuvad palk ja toetused ning mille abil tehakse ülekandeid ja makstakse arveid, kirjutab riigikogu liige Mart Võrklaev.
Kuigi pankadel on ka praegu kohustus inimestele pangakonto avada, on praktikas esinenud sellega probleeme, kus inimeste kontod ilma pikemalt põhjendamata suletakse. Rahandusministrina selle probleemi lahendamiseks eelnõu algatamisel rõhutasin, et ilma pangakontota on üsna keeruline hakkama saada. Probleemi tõsidusele ja vähemalt ühe pangakonto olemasolule kui põhiõigusele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler.
Seetõttu oli hädavajalik riigikogus värskelt vastu võetud seadusemuudatustega kehtestada selgemad reeglid, et kõik Eestis seaduslikult tegutsevad inimesed saaksid kindlad olla oma ligipääsus põhimakseteenustele. Nendeks on näiteks sularaha väljavõtmine, maksekaadiga tehtavad tehingud sh internetimaksed, ülekannete tegemine, raha sissemaksmine ja laekumised ning muud igapäevatoimingud.
Kes peab teenust pakkuma ja millistel tingimustel?
Kuigi põhimakseteenuse osutamise kohustus kehtib ka praegu, näeme eelnõuga selgelt ettepangad, kes on kohustatud põhimakseteenust osutama.
Kõige olulisem muudatus puudutab mõlema poole, panga ja kliendi õigusi ja kohustusi põhimaksekonto avamisel. Põhimakseteenuse kättesaadavus tähendab nii õigust pangakonto avada kui ka kindlustunnet, et lepingut hiljem ilma mõjuva põhjuseta üles ei öelda. Viimastel aastatel on enim muret tekitanud olukorrad, kus pangad onrahapesu tõkestamisele viidates sulgenud klientide kontosid või keeldunud neid avamast, jättes inimesed sageli keerulisse olukorda.
Uute muudatuste kohaselt ei saa pangad edaspidi üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusele tuginedes põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda ega juba sõlmitud lepingut lõpetada. Selle asemel on pangal õigus rakendada riske maandavaid meetmeid, näiteks seada tehingutele limiite – ühes kuus tehtavate maksete, tehingute ja kontol hoiustavate vahendite maksimumsumma.
Lepingu saab üles öelda vaid seaduses toodud konkreetsetel alustel. Näiteks juhul, kui tarbija on kasutanud maksekontot tahtlikult ebaseaduslikel eesmärkidel, on esitanud konto saamiseks valeandmeid või kui konto on olnud üle kahe aasta täiesti kasutamata. See loob parema tasakaalu pankade hoolsuskohustuse ja inimese põhiõiguste vahel.
Valmisolek hädaolukorraks: võrguühenduseta kaardimaksed
Lisaks põhimaksekonto reeglite korrastamisele lahendasime veel ühe elutähtsa teema, luues hädaolukorraks võrguühenduseta kaardimaksete võimaluse. See samm on vajalik, kuna kaardimakse kui elutähtsa makseteenuse toimimine on ühiskonna sujuvaks toimimiseks äärmiselt tähtis – iga päev tehakse Eesti pankade välja antud pangakaartidega üle miljoni kaarditehingu ning suuremalt jaolt tasutakse igapäevaostude eest pangakaardiga.
Eesti kaupmeeste liidu uuringu järgi tasutakse poes ostude eest lausa 70% ulatuses pangakaardiga ning sularaha eest tehakse 30% ostudest. Inimeste makseharjumused näitavad, et sageli ei ole inimestel sularaha isegi väiksemate ostude sooritamiseks.
Samal ajal oleme geopoliitilises olukorras, kus Venemaa sõjategevuse tõttu Ukrainas on küberrünnakud Eesti vastu sagenenud, mis suurendab ohtu makseteenuste häiretele.
Hädaolukorras, kui sideühendused on katkenud, saab võrguühenduseta kaardimakseid teha üksnes eelnevalt määratud summa ulatuses ning ainult esmatähtsate kaupade ja teenuste eest tasumiseks. See tähendab, et tagatud on võimalus osta toitu, kütust ja ravimeid ka siis, kui tavapärased maksesüsteemid ei toimi. See on oluline samm meie ühiskonna kriisikindluse suurendamisel.
Kokkuvõttes loob uus seadus finantsteenuste turul rohkem selgust ja stabiilsust ning seab pankade tegevusele läbipaistvad ja mõistlikud piirid. Samuti annab inimestele kindlustunde, et neil on ligipääs eluks vajalikele teenustele.