Tallinna linnavalitsuse prioriteet peaks olema luua peresõbralik linnaruum. Selleks on vaja juhti, kes täidaks suuremat rolli. Jevgeni Ossinovski pole sellega hakkama saanud, kirjutab riigikogu liige Yoko Alender.
Juht on see, kes sõnastab kõige paremini, selgelt ja arusaadavalt selle, mis meeskonda seob, nimelt – ühise eesmärgi.
Tallinna praeguse valitsuse peamine siduv eesmärk oli eemaldada linnajuhtimisest Keskerakond. Selle hinnaks oli sotsiaaldemokraadi Jevgeni Ossinovski asumine linnapea kohale.
Sotsid tiksusid enne seda Keskerakonnaga koalitsioonis juba alates 2021. aastast ja vajasid hädasti võimalust partneri varjust välja tulla. Tegudega neil Keskerakonnaga koalitsioonis olles eristuda ei õnnestunud ja nii saigi uue koalitsiooni sünni eelduseks just see, et anda kunagisele sotside esimehele uus võimalus näidata oma juhiannet.
Linnapea pole olnud pildis
Nüüd on nelikliit toimetanud pisut üle aasta. Esimesena kangastub uuele pealinna valitsusele mõeldes hoopis Pärtel-Peeter Pere – eesrinnas võitlemas kaasaegse, euroopaliku linnaruumi eest. Tema vastaseks Isamaa „transpordiminister“ Kristjan Järvan, võitlemas hoogsalt vastu kõigele, mis võiks teha linnalist liikuvust vähegi sujuvamaks. Olgu selleks ühistranspordi sidusus Balti jaama näitel, turvalised jalgrattateed või kummaliste punaste mopeedide noortele hullamiseks kõnniteedele toomine.
Siis meenub veel kaklusi lumekoristuse, haiglaehituse ja endiselt venivate planeeringute teemal. Meenub rakend, kus igaüks vedib omas suunas ja kõige ees polegi kedagi. Kõigis neis protsessides on linnapea jäänud märkamatuks. Mis on tegelikult praegu pealinna visioon – peamine eesmärk? Kas seda ei peaks sõnastama ja selle sõnumi kandjaks olema meeskonna juht ehk linnapea?
Ideaalne kodu peredele
Olen nii 2017. kui 2021. aastal vedanud Reformierakonna pealinnavisiooni koostamist. Pean endiselt eesmärgiks – muide, professionaalse juhtimisega täiesti reaalselt saavutatavaks eesmärgiks – muuta Tallinn maailma parima elukeskkonnaga linnaks, peredele ideaalseks koduks. See on võimalik, kui panna linnavalitsus käima ühte sammu, professionaalselt juhituna ja selgest ühisest eesmärgist kantuna.
Lasteaiast algab linn, aga kus on linnapea?
Kui teaksime, et linna prioriteet on pered ja elukeskkond, ei tekiks küsimust – miks on lasteaiateema oluline? Samuti mõistaksime, miks peab linnaruum olema turvaline ka kõige väiksematele liiklejatele. Kus on olnud linna juht neis liiga sagedastes linnavalitsuse tülides? Juhi roll on lisaks ühise visiooni sõnastamisele ka koostöö juhtimine nii, et kogu meeskond tunnetab oma rolli, panust ja saavutusi.
Eelarveläbirääkimistega kerkiski uuesti Reformierakonna jaoks juba aastaid oluline väärtuspõhine sõnum lasteaiast – lasteaiakoht olgu olemas igal lapsel. Kui peame algharidust nii oluliseks, miks peaks tasu selle eest olema suurem kui põhi- või ülikoolihariduses? Ei peaks ju.
Olgu öeldud, lasteaiakoha maksumuse katab ka täna valdavas osas linn ehk siis maksame solidaarselt maksumaksjatena asja eest, mis on ühiskonnale oluline ja kasulik. Ühe koha maksumus kuus on umbes 800 eurot. Eralasteaia kohatasu suurusjärk on ligi 400 eurot, sinna juurde ligi 400 eurot linna toetust – ehk kokku samuti reaalne maksumus umbes 800 eurot. Lapsevanema maksta oli sellest varem ligikaudu 70 eurot lapse kohta. Uus linnavalitsus sai esialgu kokkuleppele vaid vähendamises 50 euro peale.
Reformierakond on juba mitmeid valimisi järjest lubanud kaotada lasteaia kohatasu. Miks? On see populism?
Populaarne võib see olla küll, sest Eesti inimene ongi hariduse usku ja lasteaiast haridus algabki. See on väärtuspõhine sõnum pealinna peredele. Algharidus on oluline, kui mitte lausa kõige olulisem.
Lasteaiast saavad alguse sotsiaalsed oskused ja koostöö. Seal saab alguse ja kõige olulisema põhja eestikeelne haridus ja perede lõimumine, sellele viitas ka 2017 aasta inimarengu aruanne. Lisaks saab lapsevanem – kui teab, et tema pisike on hoitud, toidetud ja arendatud – rahuliku südamega päeva ajal tööle pühenduda.
Nelja lapse emana mõtlen ja tihti ka meenutame koos, nüüd juba suurte lastega, kõige suurema tänuga lasteaiaõpetajaid. Lasteaiast algab osalemine ühiskonnaelus, koos vabaduse ja vastutusega. See on oluline.
Kui perede panus on üksnes kümme protsenti kohatasu maksumusest, on selge, et on tarbetu pidada selle kogumiseks üleval hulka bürokraatiat. On tarbetu kakelda mitmeid kuid selle üle, mis on linnajuhtimise suurimale osapoolele nii oluline.
Kui pealinn soovib olla peredele maailma parim koht, tuleb selleks ühiselt tegutseda. Pealinn väärib ja vajab hädasti linnapead, kes suudab meeskonda juhtida, sõnastada selge ja positiivse eesmärgi ning panna meeskond selle nimel ka ühes suunas tegutsema.