Postimehe hiljutine juhtkiri “E-valimised ja usaldus” heidab kahtlust Eesti e-valimiste usaldusväärsuse pihta, kuid eksib nii kontekstis kui võrdlustes. E-valimised ei ole eraldiseisev tükk, vaid on osa terviklikust digiriigi visioonist, mille rajamist alustasime juba aastakümneid tagasi, kirjutab riigikogu liige Mario Kadastik.
Eestis on kõigil kodanikel turvaline, laialdaselt kasutatav digitaalne identiteet. Sellel tuginevad meie digiallkirjad, maksudeklaratsioonid, meditsiin, äriregister ja laiemalt suhtlus riigiga. Samuti kasutab sedasama identiteeti erasektor iga päev nii panganduses kui muudes tegevustes läbi isikutuvastuse ja allkirjastamise. Seesama ökosüsteem on laiendatud ka e-valimiste konteksti. See on võimalik just tänu meie loodud tehnilistele ja õiguslikele eeldustele. Suur osa maailmast alles unistab taolisest süsteemist, kuid Eestis on see reaalsus.
Kriitikute seas kordub sageli väide, et “me oleme ainus” riik, kus on e-valimised, nagu see viitaks millelegi kahtlasele või mitteusaldusväärsusele. Tegelikkuses viitab see hoopis meie digiühiskonna eesrindlikkusele. Võrdlused riikidega, nagu Venezuela või Venemaa, kus “e-valimised” tähendavad manipulatsiooni ja kontrolli, on täiesti kohatud – neis riikides puudub läbipaistev digiühiskond ja demokraatlik järelevalve. Ka tehnoloogilised lahendused ei ole ligilähedaseltki võrreldavad, see oleks kui kolmerattalise võrdlemine Airbus A380ga.
Tegelikult on Eesti e-valimised täna turvalisemad kui kunagi varem. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel rakendati ka palju soovitud end-to-end (E2E) kontrollmehhanismi, mis võimaldas igaühel kontrollida, kas iga hääl jõudis süsteemi õigesti ja jäi lugemisel muutmata. See on rahvusvaheliselt soovitatud standard, mis suurendab valimiste läbipaistvust ja usaldusväärsust.
Seda kinnitab ka OSCE/ODIHR valimisvaatlusmissiooni raport, kus märgitakse, et Eesti valimissüsteem on tehniliselt arenenud, laialdaselt usaldatud ja põhineb tugevatel kontrollmehhanismidel. Raportis (juuni 2025 seisuga) tuuakse välja, et Eesti on liikunud soovituste elluviimisega edasi ning uus kontrollitavuse mehhanism suurendab märkimisväärselt süsteemi usaldusväärsust.
Jah, igat süsteemi tuleb pidevalt täiustada. Ja Eesti teebki seda – süsteem on läbinud korduvalt sõltumatuid auditeid, avatud lähtekoodiga ning pidevas arengus. Arendused tehakse avalikult ja sageli koostöös sõltumatute teadlaste ja rahvusvaheliste partneritega.
Usaldus sünnib läbipaistvusest ja järjepidevusest. Eesti e-valimised on edukalt toiminud juba 2005. aastast saati, iga valimistsükliga on lisandunud uusi turvameetmeid ja funktsionaalsust. Mis peamine, lahendused ei sünni hirmust, vaid visioonist. Ja Eesti digivisioon on miski, mille üle on meil põhjust uhkust tunda.
Vastupidi hirmudele ei ole e-valimised mitte meie demokraatiat nõrgestav, vaid hoopis tugevdav element. Ta annab rohkematele võimaluse demokraatias osaleda. Mida rohkem ja mida tihemini inimesed seda teevad, seda tugevam on ka meie demokraatlik süsteem. Me ei peaks sel teemal arutledes ainult tahavaatepeeglisse vaatama, vaid ikkagi tulevikku ja järjest täiendama oma digiriiki igas aspektis.