Teise pensionisamba vabanedes olid lahkujateks paljuski noored, kelle jaoks pensioniiga tundus olevat kauge tulevik. On igati mõistetav, et kui alles astuda oma esimesi samme tööelus, on ilmselt vähe neid, kes mõtlevad pensionipõlvele. Pigem on sel ajal esimeseks prioriteediks sageli oma kodu, mitte see, kuidas eluga toime tulla 70-aastaselt, kirjutab Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak.
Aga miks peaksid noored teise pensionisambaga liituma ja kuidas see võib aidata kodu ostmisel juba täna?
Vaatame faktidele otsa – teise pensionisamba lõhkumine 2020. aastal Isamaa ja Keskerakonna poolt ei ole õnne õuele toonud, nagu lubati. Vastupidi. Eesti Panga hinnangul vallandas see tarbimispeo ja hinnatõusu, sest II sambast turule paiskunud raha tulemusel lisandus Eesti majandusse ühe kuu jooksul 1,34 miljardit eurot, mis moodustas sel hetkel 4,6% Eesti aastasest SKPst. Teisest sambast raha välja võtnud inimeste jaoks tähendas see korraga keskmiselt 7,5-kordse kuu sissetuleku laekumist pangakontole. Algas ostupidu. Uus telekas või nutikell on ju hetkeks tore, aga ma usun, et vastuvaidlejaid on vähe, kui ütlen, et pensionit need ei kasvata.
Viie aasta möödumisel on selgeks saanud, et oma ca 250 000 inimest, kes oma pensionisäästud välja võtsid, kauplesid kahjudega. Võtame võrdluseks kaks 1500-eurost brutopalka teenivat inimest. Esimene neist lahkus II sambast 2021. aastal ning otsustas sinna kogunenud 10 000 eurot välja võtta ja tasus selle pealt 20% tulumaksu, ehk kätte jäi summast 8000 eurot. Teisel, kes jätkas kogumist, on tänaseks pensionifondide keskmise tootluse juures kogunenud pensionikontole 16 125 eurot.
II sambaga taasliitumine poole kiiremaks ja vara kodu tagatiseks
Vältimaks sambast lahkunute langemist vaesuslõksu pensionieas, oleme valitsuses otsustanud lubada II sambast lahkunutel varasema kümne aasta asemel süsteemiga taasliituda viia aasta möödudes. Sedasi tagame, et ka kõik lahkunud saavad oluliselt varem võimaluse oma pensionipõlveks raha koguda – mida varem uuesti liituda, seda rohkem jõuab raha ajaga ka kasvada. Isiklik kogumispension lisandub tulevasele riiklikule pensionile – see tähendab rohkem vabadust ja vähem sõltuvust riigist.
Oleme kokku leppinud ka selles, et kogutud pensioniraha võiks anda noortele peredele võimaluse kodu soetamiseks. Kui vaadata erinevaid uuringuid või kuulata noori, on oma kodu puudumine üks põhjusi, miks ka laste saamist edasi lükatakse. Esimese kodu ostu puhul on aga suurimaks takistuseks sageli sissemaksuks vajaliku summa puudumine.
Mõni päev tagasi sai uudistest lugeda, et noortel on keeruline oma kodu sissemaksuks vajalikku raha kokku koguda. On neid, kellele tulevad vanemad appi, aga mitte kõigil ei ole seda võimalust või ei söandata seda kasutada. Arusaadavalt ei ole see uus ega ainult tänapäeva noorte probleem, kuid meil on võimalus pakkuda sellele murele rohtu.
Teise samba kasutamine tagatisena võiks tulla appi selle tõkke alandamisel, andes edaspidi lisaks kaugemaks tulevikuks tuge ka juba oluliselt varem. Noortel peredel võiks olla võimalus kasutada II pensionisambasse kogutud vahendeid eluasemelaenu tagatisena. See tähendaks, et II sambasse kogunenud raha saaks kasutada lisatagatisena kodulaenu võtmisel. Seda moel, mis ei tühjendaks pensionifondi, vaid võimaldaks sama raha kasutada otstarbekamalt – nii täna kui homme. Elik raha kohe välja võtta ei saa, vaid loome võimaluse selle arvelt näiteks saada väiksema omaosalusega laenu või paremad tingimused.
Muidugi tõttavad oponendid kohe seadma kahtluse alla seda, kas 5-10 aastaga kogutud rahast piisab kodulaenu tagatiseks. Vaatame korra numbritesse. Statistika näitab, et noored hakkavad peret looma praegu umbes 30-aastaselt. Tuleva II samba kalkulaatori järgi on hetkel 1995. aastal sündinud noortel II sambas 6231€. Kui nüüd 2 noort saavad kokku, on summa kokku 12 400€. Olenevalt piirkonnast piisaks sellest juba arvestatava sissemakse tegemiseks või vähendaks see olulisel määral vajalikku omaosalust. Kuid tõsiasi on ka see, et kui pensionisamba säästud on juba praeguseks laiaks löödud ning korterit ostes jääb just 6000€ sissemaksust puudu, olnuks sambasse kogunenud rahast palju abi.
Arusaadavalt tuleb kõik riskid põhjalikult läbi analüüsida ja maandada – eesmärk ei saa olla olukord, kus laenu hapuks minnes jääb inimene ilma oma pensionivarast. Just seepärast oleme seadnud sihiks, et järgmise aasta alguseks oleks vajalikud analüüsid tehtud ning võimalikud lahendused laual.
Tegelikult räägime me lisaks pensionivarale siin ka usaldusest tuleviku vastu – teise pensionisamba tark ja paindlik kasutamine ei pea tähendama valikut tänase või homse vahel, vaid pakub lahendusi mõlemale. Kui loome süsteemi, mis toetab noori juba täna, ilma et see lõhuks nende kindlustunnet tulevikus, astume sammu lähemale ühiskonnale, kus igaühel on rohkem võimalusi oma elu kujundada.