Me kõik loome kultuuri oma igapäevaste otsuste ja tegevustega. Lisaks avalikus elus osalemisele kujundab kultuurikeskkonda see, kuidas me mõtestame oma minevikku, kuidas suhtume uude ja kohaneme uute tehnoloogiatega, kirjutab Liina Kersna.
Sõna “kultuur” tähendab oma algses tähenduses “hoolt kandma”, “hoolitsema”. See on väga täpne sõnastus, sest meie kultuuri ja keele hoidmine ning arendamine ei ole midagi iseenesestmõistetavat. See nõuab pidevat hoolt.
Selleks, et meie kultuur ja keel – ehk Eesti – oleksid elujõulised, ei piisa üksnes olemasoleva hoidmisest ja kaitsmisest. Meie keel ja kultuur on elujõulised siis, kui lisaks hoidmisele, suudame muuta uue enda omaks. Kui uus aitab vanal edasi elada, aitab see hoida meie kultuuri elujõulisust. Elu on pidevas muutumises ja kui me ei suuda neid muutusi kujundada enda omaks, siis muutume nõrgemaks, mitte tugevamaks.
Sel aastal avati 36. Jazzkaar pianist ja helilooja Kristjan Randalu kokku kutsutud kvinteti kontserdiga, kus esitati töötlus Jaan Räätsa miniatuuridest. Uus põlvkond suurepäraseid muusikuid lõid legendaarsest teosest uue terviku. See on ilmekas näide, kuidas uus aitab hoida elus vana ning luua seeläbi uut kvaliteeti.
Estonia juurdeehitusest
Sarnane olukord on ka rahvusooperi Estonia juurdeehitusega. Meil on võimalus, kui mitte öelda kohustus, kanda hoolt selle eest, et meie rahvusooper Estonia, meie kõrgkultuuri maamärk, oleks elujõuline. Riigikogu kaks koosseisu on suure saali hääletusega veenvalt kinnitanud, et Estonia juurdeehitus on riiklikult tähtis kultuuriobjekt. Meil on selleks planeeritud ka raha.
Kultuurikomisjon on lõppeval istungjärgul arutanud Estonia juurdeehituse teemat vähemalt kümnel korral. Seetõttu julgen kinnitada, et juurdeehitust saab teha olemasoleva seadusandluse raames, kasutades kaalutlusõigust, nagu on tehtud kõrval krundil reaalkooli juurdeehituse puhul. Jah, kaaluda tuleb erinevaid väärtusi, kuid nende kaalumisel tuleb lähtuda sellest, mis loob tingimused kultuuri arenguks.
Selleks, et oleks realistlikult võimalik hinnata Estonia juurdeehituse mõju kaitsvale pärandile, on vaja arhitektuurset lahendust ja geniaalset arhitektuurset lahendust. Lahendust, mis toob avalikkuse ette maa all olevad bastionid, avab vaate meie väärtuslikule Tallinna vanalinnale, ja mis kõige tähtsam, loob tingimused meie ooperi- ja balletikultuuri arenguks.
Kultuuriministeeriumi eestvedamisel on Estonia juurdeehituse ettevalmistused jõudnud uude faasi, loodud on töörühm, kuhu kuuluvad rahvusooperi ja valdkonna esindajad ning mille eesmärk on ette valmistada arhitektuurikonkurss.
Rahvusooperi juht Ott Maaten rõhutas 5. mail toimunud kultuurikomisjoni istungil, et just arhitektuurikonkurss võimaldab tuua avalikkuse ette visuaalsed lahendused, mille üle saab alustada sisulist ühiskondlikku arutelu. See on oluline samm kultuuri arengu võimaldamiseks, sest mitte keegi teine ei saa meie kultuuri eest hoolt kanda, ainult me ise.
Uued tehnoloogiad
Me kõik loome kultuuri oma igapäevaste otsuste ja tegevustega. Näiteks autoroolis, otsustades, kas laseme jalakäija üle tee või mitte, loome liikluskultuuri. Sotsiaalmeedias mõnel tulisel teemal vaieldes loome arutelukultuuri. Lisaks avalikus elus osalemisele kujundab kultuurikeskkonda see, kuidas me mõtestame oma minevikku, kuidas suhtume uude ja kohaneme uute tehnoloogiatega. Just viimasest sõltub hetkel kõige enam meie keele elujõulisus.
Emakeelepäeval tegid haridus- ja teadusministrid avaliku pöördumise, milles ütlesime: “Et eesti keel elaks ja püsiks, peab see tehnoloogia arenguga kaasas käima. Seetõttu peaks eestikeelse tehisaru arendamine olema meie kõigi ühine missioon, millesse saab soovi korral panustada iga eesti keele kõneleja. Võidavad kõik – eesti keel, eesti rahvas, Eesti riik.” Tõesti, meil on põhiseaduslik kohustus kanda hoolt, et tehisaru räägiks väga head eesti keelt.
Praegu on meie keelekorpuses 4,3 miljardit sõna. Eesmärk on jõuda viieteistkümne miljardi sõnani. See nõuab ühiskondlikku mõistmist, kokkulepet ja pingutust, et meie keel oleks elujõuline ka tehisaru ajastul.
Eestikeelse tehisaru arendamine eeldab lisaks tehnoloogilistele lahendustele ka selgust õigusraamistikus. Kultuurikomisjoni arutelus justiits- ja digiministri Liisa Pakostaga tõstatus vajadus tagada, et keelemudelite loomisel oleks arvestatud nii andmekaitse, autoriõiguste kui avalike andmete kasutamise põhimõtetega.
Keeletehnoloogiate arendamine peab toimuma põhiseaduse vaimus ning eesti keele hoidmise ja arendamise nimel. Keeletehnoloogia ei ole pelgalt tehniline uuendus, vaid osa meie kultuuri kestlikkusest. Eesti keele tulevik sõltub sellest, kui teadlikult ja väärtuspõhiselt me suudame ühendada keele arendamise, loovuse ja vastutustundliku tehnoloogia kasutamise.
Lisaks peame kandma hoolt, et meil oleks erinevates valdkondades tehisaru tippspetsialiste, et parimal moel eestikeelset tehisaru arendada ja rakendada.
Näiteks kinnitas riigikohtu esimees Villu Kõve riigikogu suures saalis, et tehisaru rakendamisel saaks kiirendada kohtumenetlust. Aastaga on suudetud sõnastada vaid lähteülesanne, aga tegudeni ei ole jõutud, kuna tehisaru rakendamise tippspetsialiste on meil väga vähe.
Seetõttu oleme kokku leppinud, et suurendame samm-sammult doktoriõppe kohtade arvu 300-lt 500-ni, pöörates erilist tähelepanu just tehisaru temaatikale erinevates distsipliinides. Jah, lühiajaliselt tähendab see riigile suuremat kulu, kuid pikemas plaanis toob see märkimisväärset kasu nii majandusele kui ka ühiskonnale laiemalt.
Peame kandma hoolt selle eest, et tehisaru räägiks meiega heas eesti keeles ja toetuks tippspetsialistide loodud lahendustele, ning samal ajal kandma hoolt ka selle eest, et meie noored õpiksid seda vastutustundlikult ja targalt kasutama. Kui õppijad saavad sekundi murdosa jooksul teha mahukatest materjalidest kokkuvõtteid, saada hoobilt vastuseid kõigile võimalikele küsimustele, tekib õpilastel illusioon õppimisest ja vaimne pingutus pigem väheneb.
Tehisaru areng ei nõua muutust üksnes selles, mida me õpetame, vaid ka selles, kuidas me õpetame. Kui kanname hoolt, et kasutaksime tehisaru targalt, saame muuta õppimise õppija jaoks tõhusamaks, paindlikumaks ja tähenduslikumaks. Meil on olemas kõik eeldused, et luua esimeste seas maailmas tõeliselt õppimist toetav ja eesti keelt valdav tehisaru. Iga tark riik investeerib oma inimestesse. Aga ainult kõige targemad teevad seda enne, kui kõik teised saavad aru, miks see vajalik oli.
Lõpetuseks tsiteerin oma ajakirjandusõpingute lemmikõppejõudu, Tartu Ülikooli kultuurisemiootik professor Peeter Toropit, kes on öelnud: “Kultuur saab end mõista vaid pideva enesekirjeldamise ja lakkamatu enesemõtestamise kaudu.” Pidevalt muutuvates oludes peame sama pidevalt ja kiiresti suutma end eestlastena uutes oludes nii kirjeldada kui ka mõtestada. Ikka selleks, et kanda hoolt.