Head sõbrad, erakonnakaaslased ja tulevikku vaatavad kaasmaalased,
Vaadake enda selja taha, kõrvale ja ette – ning loetlege kokku, mitut riigijuhti, kohalikku juhti, ettevõtjat või head erialaspetsialisti te näete.
Vaadake, vaadake, mul aega on. 10 minutit isegi.
Aitäh. Mul on teiega võrreldes väike eelis. Ma näen siit kogu saali ja tean, palju on inimesi kohale tulnud. Saalis on mitusada oma valdkonna tipptegijat ja ettevõtjat. Õige mitu linnapead, mitukümmend Riigikogu liiget, rida ministreid ning peaminister Kristen Michal.
Ma näen karastunud juhte ja toeandjaid. Ühtehoidvat liberaalse maailmavaatega meeskonda, mille sarnast teist Eestis ei leia – ei erasektorist ega avalikust sektorist. See meeskond on läbi tulnud mitmest tormisest poliitmerest ja teab hästi, kuidas tuleb sõlmi siduda, kus on madalikud ning millisest suunast puhub poliitiline tõmbetuul.
Just Reformierakonnal on julgust teha ebapopulaarseid, kuid vajalikke otsuseid. Kuigi sel oli krõbe hind, tegime tulumaksu jälle Euroopa lihtsaimaks tagasi, sest oleme veendunud, et 6000 astmega maksuküür karistas ambitsiooni pürgida parema elu poole. Oleme minevikus tõstnud ja loonud makse, et investeerida riigikaitsesse miljardeid eurosid – leiame, et Butša ja Irpini tragöödiad ei tohiks Eestis mitte kunagi korduda.
Lõhutud pered, katkitehtud hinged ja rüüstatud kodud on palju, palju rängema hinnasildiga kui need miljardid, mis laskemoona ja reservväelaste toetustesse lähevad.
Me ei taha ka oma lastele ja lastelastele pärandada suhtumist, et on normaalne olla kõigile võlgu igavesti ja võlgu mitte kunagi tagasi maksta. Seda tüüpi suhtumine ei õpeta vastutamist ega mõistlikul kombel majandamist. Meie oleme täiskasvanu Eesti poliitikatoas, mitte muinasjutte rääkiv reinsaluvader, kes ei taha võtta vastutust kui midagi läheb untsu.
Kordan, et suur hulk Isamaa poliitikuid jättis endale II pensionisamba alles, õhutades samal ajal oma valijaid ja teiste valijaid raha välja võtma. Vähe sellest, erakonna suurrahastaja õhutab mõtlema “pärast meid tulgugi kasvõi veeuputus”-viisil ning annab mõista, et raha koguda polegi mõtet. Arvestades nii Isamaa vastutustundetust kui ka mõtteviisi, et võlgu ei pea kunagi ära maksma, võib teha tugeva oletuse, et Isamaal on soov panna meie laste ning lastelaste õlgadele veel täiendavaid kohustusi. Vastik mõeldagi, et keegi arvab, et lapsi tegema motiveerib kõige paremini hirm ja rahaga vastu pead löömine, mitte… armastus ja kindlus oma partneri suhtes.
Üleskutse Isamaale – kui teid tõesti huvitab demograafia ja naiste kindlustunne tuleviku asjus, tehke poliitilisi ettepanekuid oma lapsed ja pere hüljanud elatisvõlglaste asjus. Ning tuletan meelde, et veel aprillikuus oli Isamaal uks valitsusse avatud, kuid nad valisid mööduva populaarsuse vastutuse võtmise asemel.
Aitab konkurentidest, räägime meist.
Reformierakond on Eesti poliitajaloo edukaim meeskond, kel on ühine tahe teha Eesti elu paremaks. Ja ma rõhutan: tahe – on – kõige – olulisem. Kui tahet ei ole, siis ei sünni häid asju. Siis ei sünni õieti midagi. Parimal juhul oodatakse, millal õnn õuele kukub ja siis pettutakse, et oh sa kurivaim, õnn jäi sinitaevassse. Ükski strateegia, programm ega kampaania ei suuda asendada meie sisemist tahet Eesti elu paremaks muuta. Just see teotahte tuli on hoidnud Reformierakonda üle kolme aastakümne Eesti arengu mootorina.
Reformierakondlased on alati otsinud lahendusi probleemidele, sest me tahame veel paremat elu Eestis. Kõigile EI öeldes ütleme EI arengule, ei otsi vastuseid küsimusele, kuidas tuua uusi investeeringuid Eestisse ja palju muud. Me oleme JAH-mentaliteediga, me saame asjad tehtud.
Kui tahame, et see mõttelaad säiliks, ei tohi me leppida mugava eluga. Oleme juba praegu loovutanud liiga palju inimkontakti ning meeldejäävaid kokkusaamiste elamusi tehnoloogiale. Tšättimise ajastu soosib pealiskaudsust ja süvenemisvõime hääbumist, kuid kui me ei suuda süveneda ja üksteist kuulata, väheneb loogiliselt ka tahe suuri asju ära teha.
Suured asjad KOV valimiste kontekstis pole üksnes ehitatud koolid, haiglad, sillad või lasteaiad. Kohalikel valimistel ei otsustata ära üksnes teeaukude lappimisi järjekorrad – valimistel otsustatakse, kas Eesti eri nurkades edumeelsus püsib, tammub paigal või sootuks hääbub. Kas edasiviivad väärtused – nagu vabadus, vastutus ja ettevõtlikkus – jõuavad iga inimeseni igas Eesti nurgas.
Üleskutse nüüd ka meile. Astume vastu neile, kes tahavad meie edumeelset ellusuhtumist, liitlassuhteid ja rahvusvahelist mainet ohverdada ühiskonna konserveerimise nimel. Meil on, mida kaitsta ning vaid need, kellel on visioon ja selgroog, suudavad Eestit arendada.
Urmas Klaas on ehitanud koos eelkäijatega Tartust Eesti parima linna. Meiega värskelt liitunud Romek Kosenkranius tahab visata kinnast Tartule ja näidata, et ka Pärnust on võimalik ehitada heade ühendustega superlinna, mitte vaid supluslinna. Meil on uus ja tõeliselt tegus tiim Narvas ning Narva-Jõesuus, kes tahavad meie edumeelset maailmavaadet Ida-Virumaal juurutada. Neid näiteid on palju ja ma tean et unustan kedagi ära. Tallinnaski oleme üle 20 aasta võimul ning ossamait, ühtäkki saabki kohe pealinnas ehitada, eestikeelset haridust anda ja detailplaneeringuid kinnitada.
Ma tänan kõiki meie aktiivseid inimesi üle kogu armsa Eesti, kes hoiavad Eestit edumeelsena. Võrrand on ju lihtne – kui sinul on parem, on parem ka sinu perel. Kui peredel on parem, on tugevam ka kogukond. Ja kui kogukonnad on tugevad, on tugev kogu riik. Nii sünnibki Parem Eesti.
Head erakonnakaaslased – teeme tööd edasi, et saaksime hommikuti ärgates kindlalt tunda, et kodukandi elu on parem ja kriiside eest kaitstum, olgu see siis Tallinnas, Tartus, Pärnus või Viljandis, Põltsamaal või Väike-Maarjas – kõikjal Eestimaal. Töötame parema julgeoleku, parema majanduse ja parema heaolu nimel – et meie lähedased ja kaasmaalased saaks turvaliselt keskenduda igapäevasele elule ning oma pere tulevikule.
Meie unistus on parem tulevik. Meie eesmärk on parem Eesti. Selle nimel Reformierakond töötabki — parema Eesti eest.
Aitäh teile!