Artikkel on koostatud vastulausena Postimehes ilmunud ajakirjanik Ülle Harju loole (Postimees, 30.05.2025), mida väljaanne ei soostunud avaldama.
Üksikisiku tulumaksukalkulaator näitab vägagi ilmekalt, kuidas maksuküüru kaotamine koos tulumaksumäära tõusuga nihutab tulumaksukoormat ühiskonna jõukama, suuremat tulu saava osa kanda. Selgesõnaline kommentaar ütleb õigesti, et koalitsioonileppes on kavas tulumaksumäära tõstmine, millega võidavad praegusega võrreldes kõik vähem kui 8000 eurot kuus teenivad inimesed.
Siiski ei sega see ajakirjanik Ülle Harjut tegemast põhjapanevat järeldust, mis põhinevad meelevaldsetel eeldustel, näiteks seda, et inimesed kulutavad ära kogu netopalga. Sealjuures eriti täpselt teab ajakirjanik, kui palju kulub kellelgi autokütusele ning elektrile. Põhjapanevate järelduste tegemiseks on professionaalne kasutada nõuetekohaselt kogutud statistikat, mida leiab ohtralt Statistikaameti, Eesti Panga või Eurostati lehtedelt. Inimeste tarbimiskäitumist ehk ostukorvi sisu on uuritud ja mõõdetud aastakümneid, tarbimise kulude muutusi mõõdetakse tarbijahinnaindeksi (THI) abil. Suvaliste arvude liitmine, lahutamine ja korrutamine annab suvalise tulemuse, millelt tehtud järeldusedki on suvalised.
Nii 2025. aastal ja 2026. aastal ületab nii palga- kui ka pensionikasv tarbijahinnaindeksi kasvu. Inimeste ostujõud taastub. Ülle Harju arvutustega ei saa nõustuda.
Inimesed, kelle kuupalk on suurem kui 8000 eurot või aastasissetulek suurem kui 96 000 eurot, hakkavad maksma tulumaksu senisest nominaalselt ja protsentuaalselt rohkem.
Postimehe maksukalkulaator ütleb, ka õigesti, et suurima võidu saavad inimesed, kelle brutopalk on vahemikus 2000 – 2800 eurot. Kõlvarti öeldu ja Ülle Harju poolt viidatu, et 1200-euro suuruse brutopalga puhul on võit pärast maksuküüru kaotamist 12 eurot aastas, on faktiline tõsiasi, sest neile kehtib juba täna maksuvabastus 654 eurot.
Maksuküüru kaotamisega hakkab alates 701 eurost kasvama ühtlaselt tulumaksumäär lähenedes lõpmatult 24 protsendile. 2026. aastal on tulumaksumäär 1200-eurose kuupalgaga inimesele 10%, aga 8000 eurose palgaga inimesele 21,9% (mahaarvamisi arvestamata). Kui Mihhail Kõlvart ja Ülle Harju sooviksid jääda asjatundlikeks ning loobuda liigsetest emotsioonidest, võiksid nad lisada, et riigikogu lihtliikme palga (6320,81 eurot) tulumaksumäär 2026. aastal on 21,34%, mis on rohkem kui poole kõrgem 1200-eurose palga saajast. Kõrgema palga saajad peavadki ühiskonnale loovutama suurema osa oma sissetulekust, suund on õige.
Mis on siis see maksuküür päriselus, mille Isamaa ja Keskerakond kokku soperdasid ning millest Reformierakond ja Eesti 200 tööinimesed järgmisest aastast vabastavad?
Kui 1500-eurose palgaga näiteks hooldekodus töötav hooldaja tunneb, et ei tule omadega hästi välja, võtab öövahetusi lisaks ja teeniks seeläbi 300 eurot juurde, siis sellest 300 eurost saaks ta kätte 182 eurot, tulumaksuna peetakse kinni 117 eurot ehk 39%. Matemaatiliselt tekib see nii, et samaaegselt tulu kasvuga väheneb maksuvaba summa. Inimestele, kes palgavahemikus 1200 – 2100 töötavad, toob selle 117 eurt kinni pidamine pisara silma ja pahameele südamesse. Õigustatult. Emotsionaalselt ongi ühtse maksuvaba miinimumi kehtestamise kõige suuremad võitjad just need inimesed, kes võitlevad ennast välja palgavaesuse piiridest 1200 – 2100 euro palgavahemikus.
Valitsuse maksumuudatuste tulemusel langeb üldine maksukoormus käesoleva aasta 36,8 protsendilt järgmisel aastal 35,6 protsendile. EL keskmine maksukoormus on 39%, meile eeskujuks olevates Põhjamaa riikides on maksukoormus ca 43%. Eesti on madala maksutasemega riik. Maksumaksjatelt küsitakse järgmisel aastal makse 500 miljonit vähem, eelkõige jaguneb see summa nende inimeste vahel, kelle kuu sissetulek on mediaanpalga (1649) ja keskmise palga (2011) kandis. Selles vahemikus teenivad lõviosa Eesti pea 590 tuhandest töötajast sh töötavad pensionärid.