Oluline on õppida Ukraina kogemusest ja teha oma otsused selliselt, et ei peaks tagantjärgi kahetsema otsustamatust. Momendil on Eestil olemas päris hea võimaluse tuua Eesti Kaitsevägi ja liitlased Pärnumaale, mis aitaks parandada kogu Lääne-Eesti turvatunnet ja ettevõtlust — arvestades sealhulgas kaitsetööstuse plaane Pärnu lähedal, kirjutab Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Pärnakatena mäletame, et praegustes sisejulgeolekuhoonetes paiknenud Pärnu Üksik-jalaväepataljon suleti ligi 20 aastat tagasi. Sellest ajast alates puudub Pärnu noortel oma kodumaakonnas võimalus läbida ajateenistust ja ühtlasi on siinse piirkonna noortel vähenenud soov minna pärast ajateenistust õppima allohvitseriks või ohvitseriks — tulevane teenistuskoht tähendab kodulinnast kolimist Ida-Virumaale, Tartumaale või Harjumaale. Igal juhul mitte Pärnumaale või Lääne-Eestisse.
Pärnus on tugev Kaitseliidu Pärnumaa malev, olen reservohvitseri ja linnapeana selle juhatuses juba aastaid. Kaitseliidu Pärnumaa malev koosneb peamiselt umbes 1600 vabatahtlikust üle maakonna, kes panustavad pidevalt riigikaitsesse ja treenivad end tublide kodanikena Eesti kaitseks. Paraku sellest üksi jääb tänases heitlikus maailmas väheks, sest tegemist ei ole tegevteenistusega. Noortele on kohalik ajateenistus vajalik juba selleks, et neil oleks rohkem võimalusi ennast siduda Pärnu, Pärnumaa ja Lääne- Eestiga. See kõik aitaks kaasa kaitsetahte ja riigimehelikkuse kasvatamisele ühiskonnas. Meil on võtta häid näiteid Pärnu Üksik- jalaväepataljoni aegadest, klassiga kooli projekti algatajatest ning sellega kaasnenud sõprusest terveks eluks.
Peale Pärnu üksik-jalaväepataljoni on Pärnumaal lühikest aega paiknenud ka üks Eesti Kaitseväe üksus. Eametsas paiknes Kaitseväe Toetusväejuhatus, mis aga koliti aastaid tagasi Harjumaale. Üksuse paiknemisala anti üle Kaitseliidu Pärnumaa malevale. Sellest ajast asub Eametsas Kaitseliidu alaline paiknemiskoht, kus on välja ehitatud vajalik taristu (laod, staabihoone, remondibaas jne). See taristu suudaks paiknemiskoha läheduses toetada, lisaks Kaitseliidu maleva teenindamisele, kaitseväe või liitlaste väiksemaid üksusi. Siia mahuks Kaitseliit ja juurde veel üks kaitseväe väeosa, kui natuke taristut järgi aidata ning Eametsa ala laiendada.
Lisaks võimalusele asuda teenistusse Pärnumaal, tugevdaks kaitseväe jalajälg kogu Lääne-Eesti majanduslikku positsiooni. Mida rohkem on omavalitsuses avaliku sektori teenistujaid, nagu Harju- ja Tartumaal, seda majanduslikult tugevam ja rohkemate arenguvõimalustega on ka kohalik omavalitsus.
Seega küsimus — miks mitte tuua Kaitsevägi tagasi Pärnusse?
Olen sellel teemal kohtunud korduvalt Kaitseväe juhataja kindral Andrus Meriloga ja kaitseminister Hanno Pevkuriga. Leidsime koos ühiseid kokkupuutepunkte, et Kaitseväe jalajälg oleks Pärnus ja Lääne- Eestis sama võimekas kui muudes Eesti regioonides.
Momendil on aruteludest välja koorunud, et kaitseväge on võimalik Pärnusse tuua tagasi selleks, et tagada Eesti ühtlasem ja kiirem lahinguvalmidus. Arutelude käigus oleme jõudnud ühisosani, et Pärnusse sobib hästi mõni Eesti/NATO staabielement, seda teenindava kaitseväe üksusega. Selle üksuse ideaalne paiknemisala oleks rahuajal Eametsa Kaitseliidu baas ja selle ümbrus. Teadmiseks, et sõjaohu tekkimise korral liigutatakse nagunii kõik kaitseväe üksused oma alalisest paiknemiskohast välja n-ö. hajutatult maastikule. Teiseks on siin potentsiaal ära kasutada Pärnu lennuvälja. Ukrainas kestev sõda on toonud kaasaegsesse lahingupilti droonid ja tulevikus muudavad olukorda mehitamata lennumasinad – droonide areng on olnud viimastel aastatel plahvatuslik. Droonide arendamine on tekitanud kogu maailmas nõudluse alakasutatud lennujaamade järgi, kus on võimalik teha katselende ja õpetada piloote. Seetõttu on Pärnu lennujaamal potentsiaal olla kaitseväe sõidukite õppeväli, segamata seejuures tsiviillennundust, kuna üksikute tsiviillennukite saabumise ja lahkumise ajal katkestatakse militaarlennud. Kolmandaks loome uued võimalused Pärnumaa kaitsetööstuse arengule kaasaaitamiseks ning aitame üheskoos oma maakonnas kaasa Eesti kaitsmisele tervikuna.
Seega on Pärnul ja Pärnumaal pakkuda mitmeid häid võimalusi riigikaitse hüvanguks. Pärnu linn saab olla nende arengute toetajaks, et aidata kaasa kogu maakonnaga Eesti kaitsevõime tugevdamisele ja sealjuures kasutada ära Ukraina kogemust. Ajateenistus koos liitlastega tugevdab meie regiooni tervikuna.
Samuti tekkiks kaitseväe tulekuga linnal kindlus, et tehtud investeeringud lennuväljale ja toetus kaitsetööstusele on olnud õiged otsused, mis aitavad meie regiooni majanduslikult paremini arendada. Kuid kõige olulisem on, et Pärnumaa oma inimesed jääksid siia elama — turvalisse keskkonda, mis annab oma mõõdetava panuse vaenlase heidutamiseks ja Eesti kindlaks kaitsmiseks. Olen kindel, et igatpidi eestimeelsed ning noored Lääne-Eesti elanikud aitaksid seda kõike ellu viia, mitte ei lahkuks regioonist, sest neil on vähevõitu võimalusi pärast koolide lõpetamist end riigikaitses rakendada.
Astusin ka erakonda osaliselt seetõttu, et nügida riigikaitsele ja majandusele pühendunud erakonda selleks, et Pärnu saaks oma väeosa koos sellega kaasneva kodulinnas läbitava ajateenistuse võimalusega. Usun, et pärnakad tervitaks avasüli nii liitlasvägesid kui meie oma laigulisi linnapildis ning põllu peal. Jätkame tööd selle nimel, et Eesti ning Pärnu oleks paremini kaitstud ning Pärnu saaks tagasi oma üksuse.