Kauaoodatud koalitsioonilepe Reformierakonna ja Eesti 200 vahel on valmis ning kõigile tutvumiseks kättesaadav. On igati loomulik, et igaüks otsib sealt üles eelkõige tema valdkonda puudutavad punktid ning püüab leida sealt meelepäraseid tuleviku lubadusi. Opositsioonile on see aga dokument, mida nad peavadki kindlasti kritiseerima ja samas ütlema, et nemad oleksid teinud hoopis teisiti ja paremini, kirjutab riigikogu liige Mait Klaassen.
Paraku on nii, et ka seda dokumenti tuleb vaadata kogumis koos ümbritseva olukorraga nii meil kui ka mujal maailmas. Taustsüsteem on siin ülimalt oluline!
Esmalt muidugi julgeolekuolukord, mis tingib selge vajaduse tugevdada heidutus- ja kaitsevõimet ning olla valmis nii sõjalises mõttes kui ka tsiviilisikute kaitses. Teades Venemaa käitumismudelit, mis juhindub nii Gerassimovi doktriini kui Russki Miri ideoloogiast, pole vähimatki kahtlust, et agressorriik soovib laieneda ka teiste naabrite arvelt. Seetõttu peame tegema kõik oma kaitsevõime tugevdamiseks, Ukraina aitamiseks ja liitlassuhete arendamiseks nii Euroopas, aga väga oluline on ka liitlassuhete tugevdamine USAga.
Teine mõjur on kindlasti Eesti riigi rahanduslik olukord, mis ei ole heas seisus mitmetel objektiivsetel ja subjektiivsetel põhjustel, oma osa on kindlasti koroonaepideemial ja sealt tuleneval majanduse jahtumisel, Ukraina sõjal, aga ka poliitilistel otsustel.
Vast kõige markantsem on pensionite II samba vabaks laskmine, mille väga lühiajalise suure koguse raha majandusse paiskamine andis pikaajalise negatiivse mõju, eelkõige tulevastele pensionäridele endile. Lisame siia veel kogutud reservide ära kasutamise ning ongi kogu foon käes.
Arvestada tuleb sellega, et lepe on sõlmitud kindlale, suhteliselt lühikesele valitsemisperioodile, mis on nüüd kestnud juba alla kahe aasta, ning sellest johtuvalt on plaanide elluviimisega tuline kiire.
Seega arvestades fooni, on koalitsioonileppes terve hulk positiivseid tegevusi, millest paljud kindlasti lähevad protsessina edasi ka pärast järgmisi riigikogu valimisi, kuna mõned asjad on lihtsalt vaja ära teha.
Riigikaitsekulude tõstmine viie protsendini SKTst on meile sisuliselt peale surutud kulutus, mille tegemata jätmine oleks kindel märk naabrile, et me ei kavatsegi ennast ja oma riiki kaitsta.
Väga olulised positiivsed tegevused on ette nähtud ka haridusvaldkonnas, kus pööratakse tähelepanu lastele ja noortele alates alusharidusest kuni kõrghariduseni.
Oluline on, et luuakse süsteem, kus kõigil lastel on võimalus saavutada jõukohane haridus, luues selleks paindlike õppekavade võimaluse.
Samas ei unusta lepe koolipidajaid, õpetajaid ega koolijuhte, reguleerides veel lõpuni kokku leppimata teemad, nagu õpetajate karjäärimudel, koolijuhtide atesteerimine, diferentseerimisfondi tõstmine 24 protsendini ja koolivõrgu pikaajaline tegevuskava aastani 2035.
Laienevad võimalused nii mahajääjatele kui ka edasijõudnutele. Eesmärk on, et kõigil noortel oleks vähemalt kesk- või kutseharidus.
Kõrghariduses ja teaduses on oluline, et esimene kõrgharidus on eesti keeles õppemaksuta. Tähtis on ka soov laiendada rakenduskõrghariduse mahtu, et üha enamatel lõpetanutel oleks tööturul paremad võimalused.
Vajalik on ka üle vaadata teadus- ja arendustegevusele riigieelarvest eraldatava ühe protsendi lisaraha jaotuse põhimõtted, jagades need teadussüsteemi ja majandusarengu vahel vahekorras 60:40.
Samuti suurendatakse üliõpilaste aastast õppelaenu summat 6000 eurole, samal ajal langetakse intressimäära ja pikendatakse tagasimakse tähtaega, seejuures loobutakse käendaja kohustusest. Need ja mitmed muud haridusvaldkonna planeeritavad tegevused lubavad olla kindlad, et meie haridus ja teadus on ka tulevikus maailma tipus.
Kindlasti on tähelepanu äratanud ka energeetikat, looduskaitset ja metsandust puudutavad punktid.
Kui energeetikas on tähtsal kohal taastuvenergeetika arendamine, millele on toeks juhitavate võimsuste olemasolu tagamine erinevaid kütuseid kasutavate jaamade kujul, kui ka tuumaenergeetika arendamine.
Samas on lähiaastatel tarvilik lahendada tekkinud konflikt uute infrastruktuuri elementide talumisel. Üha raskem on leida kohti uute tuulikute, aga ka muude rajatiste jaoks, sest keegi ei soovi, et tekiksid tuulepargid või elektrijaamad temale koduõuelt nähtavasse piiri. Ent energiat, teid ja muud eluks vajalikku vajame me kõik.
Eraldi probleemiks on kujunemas metsanduses välja toodud protsentuaalne jaotus, kus 70 protsenti metsamaast jääb majandusmetsaks. Seejuures unustatakse, et ka majandusmetsas, mida majandatakse metsaseaduses ette nähtud reeglite alusel, on samuti omad piirangud, planeerimine (metsakorralduskavad), aga ka käesolevas koalitsioonilepingus esimest korda välja toodud metsaomaniku võimalus tegeleda looduskaitsega, sõlmides selleks riigiga lepingu loodusvarade hoidmiseks.
See tõstab ühelt poolt metsaomaniku vastutust, kuid teisalt näitab ka omaniku soovi panustada liigirikkuse püsimisse ja looduskeskkonna parandamisse. Lõpuks ometi on aru saadud, et omanik pole kurjategija, kelle ainus soov on kasumi nimel mets maha võtta.
Koalitsioonilepingus on veel mitmeid häid kokkuleppeid, nagu maksuküüru kaotamine, pensionite indekseerimise jätkamine ja palju muudki, mille ellu viimiseks on aega küll napilt, kuid mis näitab valitsusliidu head tahet Eesti elu paremaks muuta.