Kui räägin inimestega riigikaitse ja julgeoleku suurendamise vajadusest, jääb vahel mulje, nagu elaksin kahes paralleelses reaalsuses, kirjutab riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski.
Esimeses reaalsuses mõistavad inimesed, et agressiivse ja ettearvamatu naabri kõrval ei ole meil muud valikut, kui panustada julgeolekusse ning veenda ka Euroopa Liidu partnereid sama tegema. Veelgi enam – inimesed on valmis andma oma panuse riigi turvalisuse tagamisse ja saavad aru, et vabadus ja iseseisvus ei ole iseenesestmõistetavad. Samuti näevad nad Eestis võimalusi ettevõtluse ja majanduse arenguks.
Teises paralleelses reaalsuses kohtavad valitsuse kaitseinvesteeringute plaanid põlglikke muigeid ja arvamust, et Eestil pole mõtet kaitsekulutusi teha – kui Venemaa peaks ründama, võidame me vaid mõne minuti. Samad inimesed ei usu Eesti arengusse ning räägivad, kuidas nende tuttavad lahkuvad riigist ja lõpetavad oma ettevõtete tegevuse. Samas ei täpsustata, kuhu need inimesed siis lähevad.
Mina elan esimeses reaalsuses ning tajun, et praeguses geopoliitilises olukorras, mil elame agressiivse naabri kõrval, on Eesti jätkusuutlikku arengut võimalik saavutada ainult siis, kui meie riik suurendab oma panust riigikaitsesse. Seetõttu ei ole nn julgeolekumaks (tulumaksu ja käibemaksu tõstmine 24 protsendini) mitte midagi muud kui tasu kindlustunde, Eesti tuleviku ja arengu eest. Sellega me saadame sõnumi – oleme valmis panustama meie riigi tulevikusse ja selle nimel pingutama. See on meie riik, teist meil ei ole, ega tulegi, ega kõik ei unista elamisest kuskil mujal kui Eestis!
Aga siin on vaja silmas pidada ka seda, et tänu praeguse valitsuse otsustele tuleb siiski maksta vähem, kui oli plaanis eelmise valitsuskabineti ajal, kuhu kuulusid ka sotsiaaldemokraadid. Veelgi enam – inimestele jääb rohkem raha kätte ning ettevõtjad saavad keskenduda äri arendamisele, mitte liigse bürokraatiaga võitlemisele või skeemide leidmisele, kuidas tegelikku kasumit varjata.
Esiteks tühistas valitsus varasema otsuse maksustada ettevõtete kasum alates järgmisest aastast. Ettevõtjatele on see oluline signaal – Eesti oli, on ja jääb ettevõtjasõbralikuks riigiks.
Teiseks tühistati ebaõiglane ja vaieldav otsus maksustada kõikide inimeste, sealhulgas pensionäride, sissetulekuid alates esimesest eurost kaheprotsendilise tulumaksuga. Kui see algatus oleks jõustunud, oleks see kõige valusamalt mõjutanud just pensionäre ja väiksema sissetulekuga inimesi.
Kolmandaks kaob alates järgmisest aastast keeruline niinimetatud maksuküüru süsteem ning maksustamine muutub taas lihtsaks ja loogiliseks. Maksuvaba tulu määr on 2026. aastal 700 eurot, pensionäridele juba sel aastal 776 eurot.
Konkreetselt rääkides – keskmise palgaga inimene hakkab järgmisel aastal kätte saama 125 eurot rohkem kui 2025. aastal ning aastane kasu ulatub 1500 euroni.
Pärast seda, kui valitsus kuulutas välja uued maksuotsused, hakkasid mulle kirjutama Eesti elanikud, kes väljendasid nördimust, et julgeolekumaks ei ole enam tähtajaline, vaid jääb püsivaks. Ma usun, et selle otsuse põhjus on selge – Venemaalt lähtuv oht ei kao lähiaastatel kuhugi. Just seetõttu otsustas Eesti suurendada riigikaitsekulutusi viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust. See pole sõnum mitte ainult Eesti elanikele: «Te olete kaitstud!», vaid ka kohalikele ja välisinvestoritele – majandus saab areneda vaid riigis, kus on kindlus ja perspektiiv.
Muidugi tahan loota, et mõne aasta pärast muutub olukord meie piirkonnas rahulikumaks ning vajadus tugevdada kaitsevõimet väheneb. Siis saavad järgmised valitsused kaaluda maksukoormuse vähendamist. Kuid praegu ei ole meil muud valikut, kui kohaneda keerulise tegelikkusega ning arendada Eesti majandust mitte takistuste tõttu, vaid paljuski hoolimata nendest.