Tallinna linnavalitsus koostab selle aasta esimest lisaeelarvet. Vastavalt koalitsioonileppele on arutelu all lasteaia kohatasu kaotamine. Tallinn on sellele lähemal kui eales varem, kirjutab Tallinna abilinnapea, kolme lapse isa Pärtel-Peeter Pere.
Uue linnavalitsuse suurim saavutus pealinna arenguks on edukalt alanud üleminek eestikeelsele haridusele. Üks kohalik omavalitsus saab konkreetsete tegudega luua eeldusi selleks, et Eesti rahva sündimus pööraks taas tõusuteele.
Kui Tallinn tasub maksumaksja raha eest lasteaia kohatasu siin elavatele lapsevanematele, on pealinn teinud tõesti pea kõik endast sõltuva, et siin soovitaks pere luua.
Mõte pole uus, aga see pole ka võimatu. Selle aasta eelarvega vähendas linnavalitsus lasteaia kohatasu 50 euroni lapse kohta, mis säästab vanemate jaoks aastas 255 eurot. Ligi 20 000 tuhande lapse kulud katab juba kolmandiku ulatuses täielikult linn ise, olgu seda sissetuleku või erivajaduste tõttu.
Veidi üle tosina tuhande lapse hoiu eest tasumine läheks linnale haridusameti hinnangul maksma 700 000 eurot kuus. See on 1,29 miljardi euro suuruse eelarvega linnale jõukohane.
Miks seda kõike teha?
Sest eesti rahva säilimine on meie kõigi põhiseaduse järgne kohus. Eesti on liitunud ka ÜRO laste õiguste konventsiooniga, mille artikkel kolm seab justnimelt täitevvõimule, näiteks linnavalitsusele kohustuse seada lapsed huvid oma töös esikohale. Ei ole see vana mingi endise Tallinna linnavõimu helikopterilt raha jagamine inimeste abistamise tähe all. Majanduslik olukord ju paraneb, registreeritud töötus on praegu 6,6 protsenti, mis on kuue aasta madalaim näitaja. Eksport esimeses kvartalis kasvas, majandus kosub. Kodutarbijate elektrihinnad on aastaga langenud 11 protsenti, kaupade eksport oli märtsis 17 protsenti ja import mullusest 13 protsenti suurem.
Tasutud lasteaiakoha puhul on tegemist suure, pikaajalise ja fundamentaalse muutusega. Mõistagi on sel kriitikuid, aga eesmärk polegi teha seda riiklikult. Mida Tallinn endale lubada saab, on midagi muud kui Tartu, Pärnu või väiksemad linnad-vallad.
Eesmärk on Tallinna lisaeelarve ja eelarvestrateegia kaudu saavutada kindel veendumus, et lähiaastatel on alusharidus Tallinnas tasuta. Eesmärk on lisaeelarves astuda lõplik samm tasutud alushariduse suunas. Ja see pole mitte ühe, vaid ikka nelja erakonna ühiste läbirääkimiste ja koostöö tulemus.
Mis on omavalitsuse roll sündimuses?
Kõige olulisem mõistagi on luua keskkond, kus peret soovitakse luua. Need pole tühjad sõnad: see ongi linna roll. Lapse saamine on ja jääb kahe inimese sügavalt isiklikuks otsuseks. Meil on Eestis maailmatasemel haridus ja ka vähemalt sama head ettevõtted. Kui meil oleks ka sama hea linnaruum – kui tänavatel on ohutu ja meeldiv kõigil mudilasest vanaemani –, siis liigume õiges suunas.
Kodulähedane lasteaed ning põhikool – needki on linna teha. Ja see töö edeneb. Planeeringute ja ehituslubade menetluse suurema kiiruse võimaldamine linna abiga aitab sellele samuti kaasa. Siis on erasektoril võimalik ehitada rohkem kortereid, suurem pakkumine eluasemeturul toob kaasa konkurentsivõimelisemad hinnad. Sellest võidavad noored pered.
Eesti on kokku üks suur mõtteline küla, on öeldud. Hea linna tänavatel just külaelu me kogemegi. Näed sõpru-tuttavaid, saadad lapse õue mängima või lähed ise rattaga trenni.
Äärelinnas või maal on hea elada. Paljud valivad selle. Aga paremgi veel on vabadus ise valida, kus elada, näiteks kesklinnas tööle ning huviringidele lähedal.
Ainus häda on see, et kõik see tänavate ja hoonete ehitus on pika vinnaga. Pika plaani järgi töötab pealinn nüüd õigesti, sest Tartu ülikooli teadlaste koostatud pealinna rahvastikuprognoosi alusel on loodud alus- ja põhiharidusvõrgu rajamiseks uued kaardirakendused. Need annavad meile ette pildi, millega linn tegutseb viie, kümne ja 20 aasta jagu ette. Nii me teame, et Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas valitseb juba praegu puudus nii lasteaia kui ka põhikooli kohtadest, aga rahvastiku kasvu tõttu ka kümne aasta pärast. Siis on ka näiteks Pirita linnaosas tarvis uut lasteaeda ja põhikooli.
Kokkuvõttes – tasuta algharidus on vajalik. See annab kõigile lastele võrdsema võimaluse kvaliteetset algharidust saada, jätab peredele rohkem raha kätte ning lisab kindlustunnet, et pealinna lapsed on hoitud. Linn annab sellega sõnumi, et siin on hea pere luua, töötada ja elada.
Küll aga on tasuline lasteaed vaid mündi üks pool – tuleb edasi töötada sellega, et kõigile lastele ka vajalik koht tagada, ja seda ikka kodu lähedal. Linn vaatab ette ja planeerib ette. Elu pealinnas edeneb.