Eesti kaitsevõime arendamise tempo on kõrge. Peamised tegevused on kiired hanked, personali areng ning kaasaegse sõjakogemuse integreerimine samaaegselt, kirjutab Alar Laneman.
Kõigepealt rõhutan uuesti põhimõtet, et meie julgeolek ja kindlustunne sõltub meie kõigi ühisest panusest. Meie edu sõltub sellest, kuidas suudame toime tulla võidujooksus kasvavate ohtude vastu, kas meie kaitsevõime areng on kiirem kui ohu kogunemine meie suunal. Riigikaitseks mõeldud summade otsustav suurendamine on saanud võimalikuks tänu rahva toetusele ja valmidusele pingutada meie riigi kaitseks. Samal ajal paneb imestama, kui tänamatult ja ruttu me harjume suurte muudatustega.
Riigikaitsjatel tuleb tegeleda sõitval autol ratta vahetamisega
Sõjalisest kaitsest rääkides on oluline märkida, et tähelepanu alt on välja jäänud mõned olulised asjaolud. Nii Eestis kui ka Euroopas on avalikkuse fookus kahel peamisel protsessil: Ukraina sõja käigul ja rahuleppeks tehtavatel pingutustel.
Võimalik, et rahuleppe saavutamisel algab Euroopa uus ajaarvestus, kuna Venemaal tekib võimalus vabanev sõjaline ressurss suunata NATO idatiiva vastu. On mitmeid märke, et idanaaber koondab teatud võimekusi, kuid ei kasuta neid praegu Ukraina vastu, ehkki vajadust selleks oleks.
Viimane selline märk rääkis uuest soomustehnikast, mille rinnetel puudumine äratas tähelepanu. On muidugi võimalus, et need võimed koondatakse uueks pealetungiks, kuid välistada ei saa ka NATO idatiiva suunda. Turbulentsete kahtluste aeg alliansi tegevusvõime toimimise osas on soodne hetk NATO testimiseks.
Selles olukorras on heameel tõdeda, et Eesti kaitsevõime arendamise tempo on kõrge. Peamised tegevused on kiired hanked, personali areng ning kaasaegse sõjakogemuse integreerimine samaaegselt. Viimastel aastatel tekkinud lüngad tuleb ületada ja samaaegselt luuakse rida uusi kaasaegseid võimeid ja üksuseid. Humoorikamalt väljendudes tuleb meie riigikaitsjatel tegeleda sõitval autol ratta vahetamisega. Tundub, et viis selleks on leitud.
Olulisemad arengud aastani 2029
Valitsuse eraldatud rahale lisandub ligi 2,8 miljardit eurot, mille tulemusena on kuni 2029. aastani kaitsekulu majandusprognoosi arvestades ligi 5,4 protsenti SKP-st (koos käibemaksuga).
Maaväe kui meie põhilise väeliigi peamised arengud on järgmised. Suureneb maaväe tulejõud ja kaugmaa süvalöökide võime, tõuseb juhtimis- ja toetusfunktsioonide hukukindlus, kasvab süvaluure võime ehk võime tabada kaugelt vastase sihtmärke. Areneb droonivõitluse ja elektroonilise sõjapidamise võime. Mehitamata lennuvahendite üksused integreeritakse brigaadide ja maakaitseüksuste koosseisu. Mehitamata õhuründevõime integreeritakse maaväe üksustega. Diviisi juurde luuakse pioneeripataljon.
Õhukaitses on eesmärk valdkonna kui terviku tugevdamine ja kihilise õhukaitse väljaarendamine, milleks loome õhukaitsebrigaadi. Tugevdame nii keskmaa kui ka lühimaa õhutõrje võimet ja alustame uue võimeloomisega milleks on ballistilise raketikaitse võime.
Merevägi kavandab laevastiku moderniseerimist, eesmärkideks on miinitõrje ja seirevõime arendamine. Olemasolevad miinijahtijad renoveeritakse, vahetatakse välja üks rannikumere patrull-laev, hangitakse kaks uut väekaitsekaatrit.
Personalis on suuremad arengud seotud tegevväelaste ja tehniliste spetsialistide hulga suurendamisega, suurendame tegevväelaste palgafondi mahtu, kaasame täiendavalt reservväelasi. Suurendame reservväelaste ja ajateenijate toetusi mis on ajale jalgu jäänud. Rakendame staažitasud põhjalikult väljaõpetatud tegevväelaste kauem teenistuses hoidmiseks.
Laskemoona hankeid kiirendatakse. Investeeringud moona hankimiseks kasvavad viie miljardi euroni, mh hangime moona uutele võimetele ja vastase mõjutamiseks tema territooriumil ning õhukaitse tugevdamiseks. Senise seitsme aasta asemel hangime lisamoona järgmise viie aastaga.
Taristu loetelu on üsna mahukas. Esikohal on Balti kaitsevööndi arendamine ja täiendav taristu olemasolevates linnakutes. Arendatakse välja Narva linnak ja toimub edasiminek liitlasüksuste vastuvõtmiseks tingimustes. Kavas on neli kaitseliidu malevahoonet, lasketiirud ja punkrid. Nursipalu harjutusvälja arendamine jätkub.
Lisaks eelnevale on oluline innovatsioonivõime tugevdamine uute tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks. Rajame kaitsetööstuspargi Pärnumaale, millega riik loob kuni viiele ettevõttele baastaristu laskemoona ja lõhkeaine tootmiseks. Suurendame kaitsetööstuse arendustoetusi. Täiendavalt jätkub areng andmeside lahenduste ja pilvepõhistes teenustes, laieneb satelliitside kasutus ja tehisintellekti juurutamine.
Loetletud arengud on muljetavaldavad. Selleks aga, et kõik toimiks, tuleb meil tagada, et loodava sõjalise võimekuse rakendamine vajadusel ehk mobilisatsiooni läbiviimine oleks piisaval tasemel, et see toimiks ka vastase ründe all.
Kogemus on näidanud, et sõjalise jõu kõrval on ka sisejulgeoleku tagajail vastutusrikas roll. Politsei- ja piirivalveamet vajab kombatandi staatust. Tema ettevalmistatav reserv peab saama vajaliku relvastuse. Sõbralikumaks ja laiapindse riigikaitsega kooskõlas olevaks tuleb muuta hoiak ja poliitika relvaomanike suhtes. Kallaletungi esimeses etapis kaose, marodööride ja segaduse tingimustes on nemad riigi esimene kaitseliin meie riigi ja eriti meie elanikkonna, meie perede kaitsmisel. Seda kinnitab Ukraina õppetund.
Peame hoolitsema selle eest, et kõikides riigi sektorites toimuv toetaks meie ühtset kaitsepingutust ühiskonnana, mitte ei tekitaks umbusku riigi vastu. Kaitse on tugev, kui saab toetuda usaldusele riigi ja inimeste vahel. Riigikaitset toetab kaudselt teistes sektorites tehtav, nende seas pensionisüsteem, sotsiaalvaldkond haridus ja majandus. Ilmekas näide on jälgimiskaamerate teema, need sobiksid eelnevat silmas pidades hoopis paremini meie piirialade ja kriitilise infrastruktuuri kaitseks.
Tervikuna on olukord lootustandev. Eesti on lisaks riigikaitse heale tempole tegus ka välispoliitiliselt ja majanduslikus arengus. Positiivne foon on omakorda tugev toetav tegur meie pingutustes.