Kurja idanaabri tõttu ei jää meil muud üle, kui teha kõik selleks, et isegi ei mõeldaks meie vabaduse röövimisele. Otsused, mida järjest keerulisemaks muutuvas julgeolekuolukorras tegema peame, on rasked ega pruugi kõigile meeltmööda olla, aga suurendavad meie julgeolekut, mis on kindel vundament selleks, et meie majandusel, ettevõtetel ja inimestel läheks hästi Saaremaast Ida-Virumaani, kirjutab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Kaitse-eelarve suurendamiseks on viimased valitsused pidanud tegema keerulisi maksumuudatusi ning vähendama riigi kulutusi muudes valdkondades. Aga neid on olnud vaja teha selleks, et me saaksime Eesti kaitseks hädavajalikku relvastust, laskemoona ja varustust senisest märksa kiiremini ning suuremas koguses hankida.
Osa meie kaitsevõimest on ka Eesti kaitsetööstuse eelisarendamine, millele annavad hoogu kaitsetööstusettevõtteid toetav riiklik kaitsefond, Ukraina abistamine Eesti kaitsetööstuse toodanguga, lõhkeainetehase rajamine, kaitsetööstusparkide loomine ja palju muud. Sektori kasvu panustamine ei kasvata mitte ainult meie julgeolekut, vaid toob Eesti eri paikadesse investeeringuid, mis panustavad kohalikku heaolusse ja loovad juurde häid töökohti.
Uue valitsusliiduga otsustasime taastada lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi, mis on juba 11. korda järjest valitud kõige konkurentsivõimelisemaks OECD riikide hulgast. Kaotame varem planeeritud ettevõtete kasumimaksu, eraisikute tulu maksustamise alates esimesest eurost ning kehtestame uuest aastast ühtse maksuvaba tulu 700 eurot kuus kõikidele palgasaajatele. Ettevõtetele jääb rohkem raha investeerimiseks ja inimestele kuus kuni 127 eurot rohkem kätte.
Ettevõtte kasumimaksu ja inimeste tulu maksustamise alates esimesest eurost kaotamine on vajalikud otsused Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. Ettevõtjatele jääb rohkem raha investeeringuteks ja inimeste palkamiseks. Tulumaksukoormuse vähendamisest võidavad kõige rohkem madalama sissetulekuga inimesed: pensionärid, alampalga saajad, osalise töövõimega inimesed.
Alates 2026. aastast kehtima hakkav ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus pakub leevendust keskmist palka teenivatele inimestele, keda praegune − Keskerakonna ja Isamaa 2018. aasta valitsuse eestvedamisel loodud − vildakas süsteem karistab ning jätab vähem palgaraha kätte.
Kindlalt kaitstud riik ja korrastatud maksusüsteem loovad kindla pinnase majanduse kasvuks. Majanduskasvu väljavaated Eestis ja maailma eksporditurgudel on paranenud. Juba teist kvartalit järjest on majandus kasvanud üle ühe protsendi. Ehk vinduvast langusest on saanud selge kasv. Ka ettevõtjate kindlustunne on paranemas ning laenuintresside järjepidev langetamine jätab samuti inimestele rohkem raha kätte, mis annab majanduse taastumisele oma positiivse tõuke.
Riik ei juhi majandust ega peakski. Valitsuse ülesanne on teha otsuseid, mis muudavad majandust ja ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks, konkurentsivõimelisemaks. Seega oleme majanduspoliitikas võtnud kindla suuna ettevõtjasõbralikkuse, teadmusmahuka majanduse ja kõrgema lisandväärtuse poole, mida soodustame läbi erinevate toetuste, meetmete ja bürokraatlike takistuste eemaldamisega.
Jõukaks saamiseks on nii riigil tervikuna kui ka omavalitsustel ja kogukondadel vaja uue aja rohelist ja puhast tööstust. Tööstusettevõtted loovad rohkelt töökohti ja annavad tööd teiste tegevusalade ettevõtjatele − piirkonnas alustanud tööstusettevõte toob sinna töötajad, kes vajavad omakorda teenuseid, nagu kauplused, koolid, kohvikud jne.
Hea näide moodsa tööstuse kohta on Narva ehitatud Neo Performance Materialsi magnetite tootmise tehas koos teadus- ja arenduskeskusega, mille investeering piirkonda ulatub üle 100 miljoni euro ning mida on ka riik õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) kaudu toetanud. See on strateegiline tehas kogu Euroopa Liidu jaoks ning loob piirkonda sadu uusi töökohti. Kokku tuleb ÕÜFi kaudu piirkonda üle 340 miljoni euro investeeringuid, millele lisandub ka ettevõtjate omaosalus.
Selleks, et tööstused kiiremini kerkiksid ja töökohad tekiksid, on oluline, et vajalikke investeeringuid saaks teha kiirelt, mugavalt ja liigse bürokraatiata, kuid seejuures arvestades ka kohaliku kogukonna huve ja soove. Näiteks viime läbi planeeringute ja menetluste revisjoni, millega lühendame planeeringute läbiviimist ja erinevate loamenetluste aegasid. Küll aga on sellest kasu vaid siis, kui saame lahti “mitte minu tagahoovis” mentaliteedist ning oskame näha uue tööstusettevõtte piirkonda tulekus võimalust, mitte ohtu.
Uute tööstuste tõhusamale rajamisele aitab kaasa ka eelisarendusalade loomine, kus ei pea kulutama aega täiendavatele loamenetlustele ja uuringutele, sest need on juba enne ära tehtud. Nii on ettevõtjal lihtsam oma investeeringuks koht välja valida ja ka kohalikule kogukonnale ei teki ootamatuid üllatusi. Ka Ida-Virumaal on ning rajatakse veel selliseid tööstusalasid, mis võimaldavad investoril kopa maasse lüüa juba mõne kuuga.
Eesti on väike, ent nutikas ja tõhus, nii kaitses kui ka majanduses. Jätkame igapäevaselt tööd selle nimel, et meie julgeolek oleks tagatud ja kasvaks kindlustunne, mis kannustab looma, olgu selleks pere või ettevõte. Teeme praktilisi ja kaua oodatud samme, mis täidavad eesmärki − olla kindlalt kaitstud ja moodsa tööstusega vabade kodanike riik. Riik, mis töötab kodanike ja ettevõtete kasuks, mitte nende vastu.