Isamaa erakonna eestvedamisel lõhuti 2021 aastal Eestis pensionireformi nime all pensioni teine sammas. Isamaa lubas, et raha on „vaba“, kuid jättis ütlemata, et juba mõni aeg pärast raha välja võtmist ja oma pensionipõlves on need inimesed oluliselt vaesemad, kirjutab riigikogu liige Mart Võrklaev.
Eesti Pank avaldas eelmisel nädala teise pensionisamba reformi tagajärgi analüüsivad uuringud, millest üks keskendub üldisemalt ennetähtaegselt välja võetud pensioniraha mõjule leibkondadele ja inflatsioonile ning teine just noorte 18-35 aastaste inimeste käitumisele ja nende pensioni mõjudele.
Uuringud kinnitavad, et see „vabadus“ tõi endaga kaasa pikaajalisi negatiivseid tagajärgi, eriti just noorte jaoks, kuid tegelikult meie kõigi jaoks, nii tööinimestele kui pensionäridele.
Eestis lahkus 2021. aasta septembris teisest sambast viiendik pensionikogujatest ja välja võeti kokku 24% pensionivaradest. Analüüsi tulemused kinnitasid, et mida väiksemad on inimese sissetulek ja säästud, seda suurema tõenäosusega võtab ta teisest sambast raha välja.
Samuti võtsid teisest sambast raha välja rohkem need, kellel olid laenud, eriti kui neil oli raskusi laenude tagasimaksmisega.
Vähem võtsid teisest sambast raha välja need, kellel olid investeerimiskogemus ja kolmanda samba pensionivarad. Investeerimiskogemusega inimesed pigem jätkasid teise sambasse kogumist.
Kui samba lõhkumise ajal kasutati ühe argumendina seda, et „vaba“ raha annab võimaluse inimesel vabalt valida, kuhu ise investeerida, siis tulemused kinnitavad, et see populistlik väide tõeks ei osutunud ja pigem teises sambas kogumine ja alternatiivsed kogumisviisid täiendavad üksteist, mitte ei asenda.
Noored 18–35 aastased inimesed, kes võtsid II pensionisambast raha välja, ei kasutanud seda mitte investeerimiseks ja pensionipõlve kindlustamiseks, vaid suurem osa välja võetud rahast läks pigem tarbimisse ja laenude tasumisse – keskmiselt 55% tarbimisse, 40% kasutati laenude tagasimaksmiseks ja ainult väike osa investeeriti.
Kuidas aga mõjutab see meie noorte tulevikku? Neile oli kuni 2021. aastani teise sambasse kogumine kohustuslik.
Teisest sambast väljunu ei saa järgmised kümme aastat sellega uuesti liituda ning arvestades liitintressi efekti, mõjutab see piirang kõige rohkem nooremate vanusegruppide pikaajalist pensionivara kogumist.
Teise samba muutmine vabatahtlikuks koos võimalusega sääste ennetähtaegselt välja võtta suurendab pensionierinevusi ning raha välja võtnute rahaline heaolu pensionieas halveneb.
Teise pensionisamba lõhkumisel oli laiem, makromajanduslik mõju ja tagajärg, mis mõjutas ja mõjutab meid kõiki. Suurenenud tarbimine, mis kaasnes pensioniraha väljavõtmisega, oli üks teguritest, mis tõi kaasa inflatsiooni kasvu just 2021. ja 2022. aastal, kiirendades inflatsiooni 1-2 protsendipunkti.
Tõusev inflatsioon mõjutas aga läbi hinnatõusu meid kõiki, mitte ainult neid, kes oma raha teisest sambast välja võtsid. Lõpptulemusena tähendab see, et kõik eestimaalased jäid pensioni teise samba lõhkumise tõttu vaesemaks. Kuid kõige rohkem kannatavad kahjuks need, kes oma pensionivara ära kulutasid ja hiljem seda tagasi ei suuda koguda.
Pensionireformi muudatused on rohkem kui lihtsalt poliitiline sigadus Isamaa erakonna juhtimisel. See on murendanud Eesti pensionisüsteemi sambaid ning sellel on pikaajalised negatiivsed mõjud nii inimeste kui riigi rahakotile.
Kui me ei soovi, et see muudaks meid kõiki tulevikus veel vaesemaks, siis tuleb midagi ette võtta. Meil peaks olema tarkust tehtud poliitilistest vigadest ja tagant järgi analüüsidest õppida. Luua paindlikumad võimalused teisest sambast lahkunutele sellega liitumiseks, motiveerima teise sambasse jäänuid seal raha edasi koguma ning noori, tööturule alles astujaid süsteemiga kindlasti liituma.
Üks suur samm selles osas jõustus 2025. aasta algusest, kui inimesel on teise sambasse võimalik suunata ka 4% või 6% oma brutotulust. See tähendab enne tulumaksu maksmist – ning lisaks pensionisamba tootlusele on seega sisse makstud osas tulumaksu osa 22% ja 2026. aastast 24% tootlus automaatselt tagatud, sellele lisandub riigi poolt I pensionisamba arvelt 4% inimese isiklikule pensionikontole.
Lisaks saame maksuvabalt investeerida oma III sambasse, 15% aasta sissetulekust ja kuni 6000 eurot – riik tagastab tulumaksu ehk jällegi 22% tootlust on automaatselt tagatud. Ehk järgneva aasta veebruaris tuludeklaratsiooni esitades kannab riik kuni 1320 eurot arvele tagasi. Selle saab kohe uuesti III sambasse investeerida ja järgmisel aastal jälle 22% tulumaksuvabastust. Ehk raha kasvatab ennast ise ning seda kõike riigi maksusoodustuse arvelt. Sinna lisandub pensionifondi investeeringute tootlus.
Kui soovime tulevikus väärikat ja oma senisele sissetulekule võimalikult ligilähedast sissetulekut, peame igaüks ka sellesse panustama.
Midagi keerulist siin pole, tuleb hoolitseda, et sissetulekud oleksid ametlikud ja maksud makstud, siis kasvab ka I samba pension. Tuleb veenduda, et oleks valitud II sammas ja need maksed toimuvad siis juba tööandja poolt automaatselt. Vali endale III sammas ning alusta sissemakseid juba täna.