Räägi palun pisut enda taustast. 

Olen 38-aastane ja sündinud Ida-Virumaal. Viimased 12 aastat olen elanud Rakveres. Mul on imearmas tütar. Viimased kuus aastat olen juhtinud Eesti suurimat heategevusorganisatsiooni, vähiravifondi Kingitud Elu, mis kingib lootust ja elupäevi neile vähipatsientidele, kelle ravi haigekassa ei rahasta. Oleme heade annetajate abiga aidanud enam kui 1600 inimest ja annetustena kokku üle 17 miljoni euro kogunud.  

Mis teemadele tahaksid Riigikogus keskenduda? 

Mulle läheb väga korda inimeste tervis. Olen lõpetanud Tartu ülikooli arstiteaduskonna rahvatervise magistriõppe tervishoiukorralduse alal. Olen doktoriõppe käigus koolitanud nii arstitudengeid kui ka õdesid, töötanud Ida-Viru maavalitsuses tervishoiuspetsialistina (tegelenud põhiliselt esmatasandi arstiabi ehk perearstidega), tegelenud vähiennetusega, töötades SA Vähi Sõeluuringutes, ja praegu tegelen vähiravifondis Kingitud Elu vähihaigete aitamisega.   

Kuidas siis ikkagi lahendada tervishoius olevad probleemid?  

Head lahendust ei ole, sest ainuüksi raha pumpamisega tervishoiusüsteemi midagi oluliselt ei muutu ja riik üksi sellega enam hakkama ei saa, sest vananeva elanikkonnaga riigis ei ole solidaarne meditsiinisüsteem jätkusuutlik. Tuleb teha suuremad otsused, mis tõenäoliselt hakkavad vilja kandma alles aastate pärast, aga need tuleb ära teha.  

Kõige alus on haiguste ennetamine, mis kuidagimoodi oodatud tulemust ei anna. Kas me teeme midagi valesti? Ei tee, aga tuleb teha rohkem ja alustada varem, juba lasteaias ja koolis. Õppeprogrammidesse tuleb rohkem panna terviseteadlikkust puudutavaid teemasid. Samuti tuleb kõik haigusi ennetavad sõeluuringute programmid, mis täna Eestis toimuvad, saada tööle selliselt, et nendes osalenute arv oleks piisav – praegu see seda ei ole.  

Kuidas saada inimesi rohkem oma tervisele mõtlema? 

Ma arvan, et inimesed hakkavad rohkem oma tervise pärast muretsema, kui nad peavad selle halvaks muutumise korral ise ka vastutama. Siin peaksime mõtlema inimese suuremale omaosalusele oma ravi eest tasumisel. Solidaarse tervisekindlustuse kõrvale tuleks luua ka toimiv ja kõigile jõukohane eraravikindlustus.  

Kust leida rohkem õdesid? 

Tuleb suurendada õdede ja muu personali koolitusmahtu. Koroonapandeemia osutas kogu maailmas ja eriti Eestis tõsiasjale, et tervishoiusüsteem ei pea vastu. Töökoormuse suurenemise korral ei ole personali kusagilt juurde võtta. Eriti valus oli meditsiiniõdede ja hooldajate ülekoormus ja läbipõlemine. Eestis on 1000 elaniku kohta 6,3 õde (Põhjamaades on see number üle 10), nende keskmine vanus on 50,8 aastat, kusjuures üle 65aastaste osakaal töötavate õdede koguarvust on viimastel aastatel kahekordistunud. Ka pensioniikka jõudnud õed töötavad edasi, kuid see vanuserühm ei tööta tihtipeale intensiivravis ega tee ületunde. Tervishoiu avalikke kulusid oleks vaja suurendada 50% võrra ehk 5%lt 7%le SKPst, et võtta tööle rohkem õdesid ja hooldajaid ning maksta neile väärilist palka. 

Kuidas saaks riik teha edukat koostööd heategevusorganisatsioonide või teiste vabaühendustega, et saaksime abivajajaid kiiremini aidata?   

Töötades vähiravifondis Kingitud Elu, näen igapäevaselt, et abivajaja jaoks on fond sageli sild üle ravi mittefinantseerimise kuristiku: inimene saab fondi toel pikalt ravi, kuni lõpuks liigub ravim haigekassa soodusravimite nimekirja ja haigekassa võtab ravi rahastamise fondilt üle. Nii on aastate jooksul juhtunud sadade inimestega, aga vähihaigel ei ole kahjuks seda aega, et oodata. Haigekassa põhiline ravi eest tasumise kriteerium on kulutõhusus, kuid kulutõhusus on väga ähmase sisuga mõiste ainuüksi seetõttu, et ravimi kliinilised uuringud ei pruugi individuaalselt peegeldada ravimist saadavat kasu. Hea näide oli ravim, mille kasutegur kliinilistes uuringutes piirdus 3–4 kuu elumusega, kuid mis andis ühele fondi abivajajale juurde 2,5 aastat. Fond toetas seda inimest ravimi ostmisel 25 kuud järjest.  

Kuludest rääkides: kõik see – hädavajalik, näidustatud ja teaduspõhine vähiravi absoluutselt kõikidele, kes seda vajavad ja soovivad – ei ole fondile ühelgi aastal maksma läinud üle 3–3,5 miljoni euro. Riigi vaatevinklist, sh haigekassa eelarvega kõrvutades, on see tegelikult marginaalne summa. Siin saaks teha koostööd riigi (haigekassaga) ja samuti ravimitootjatega selliselt, kus patsient, haigekassa, fond ja ka ravimitootja jagavad ühiselt ravikulusid ja ravimi mittetoimimise riske. See võiks muu hulgas tähendada seda, et tasu saab ravimitootja vaid selle ravimi eest, mis toimib. Nii on see ju ka kõikide teiste toodetega: kui ei toimi, viid poodi tagasi ja saad raha tagasi! Vähiravifond on teinud korduvalt ettepanekuid töötada välja vähiravi alal maailma innovaatilisim rahastusmudel, kus haigekassa ja fond teeksid koostööd: fond valideeriks haigekassa jaoks ära toimivad ravid (tõestab, et ravi toimib) ja seejärel võtaks haigekassa ravi rahastamise fondilt üle. Siiani ei ole see õnnestunud, sest takerdub bürokraatia ja poliitiliste otsuste taha, ja nii inimesed elavad koos fondiga näiteks 36 või 48 kuud järjest: fond rahastab igakuiselt nende ravi, nad käivad tööl, maksavad makse, elavad täisväärtuslikku elu, olles täisväärtuslikud kogukonnaliikmed. Oleks ju kaalumist väärt ettepanek? Usun, et koostöö viib edasi ja lahendused on võimalik leida.  

Miks otsustasid kandideerida Riigikogusse? 

Olen alati olnud seda meelt, et hästi õnnestuvad need asjad, millesse suunad kogu oma tähelepanu ja mida teed südamega. Ma ei ole kutseline poliitik, kuid selleski valdkonnas olen tänaseks olnud pea 15 aastat ning viimase aasta olen olnud ka Reformierakonna Lääne-Virumaa maakonnaorganisatsiooni juht. Riigikogusse kandideerin, sest soovin anda oma panuse ja kogemuse tervishoiusüsteemi paremaks muutmisesse.  

Millega tööst vabal ajal tegeled? 

Minu suur kirg on tennis. Olen tänaseks mänginud üle viie aasta ja sel suvel õnnestus poliitikute meeskonnas koos Kristen Michali, Rainer Vakra ja Kalle Muuliga ära võita traditsiooniline kuulsuste tenniseturniir. Minu teine suur hobi on reisimine, teen seda tihti koos lapse ning sõpradega. Igapäevarutiinist aitavad välja tulla ka head raamatud, mida on öökapil tihtipeale korraga mitu, ning vähiravifondile annetuste kogumine.  

Praegusel keerulisel ajal vajavad inimesed eelkõige võimalust olla terved, kaitstud ja majanduslikult kindlustatud. Mulle meeldib väga ütlemine: maailma põhiseadus on headus!